Lõin ASÕP-i soovist pakkuda koolidele ja lasteaedadele tuge seal, kus õpetajaid napib, seda nii asendusõpetajate kui ka uute n-ö tavaõpetajate kooli toomise kaudu. Viimased kolm aastat olen otsinud vastust küsimusele, kuidas toetada karjääripöörajaid, kes soovivad liikuda asendusõpetajast iga päev õpetajatööd tegevaks inimeseks. Oleme ASÕP-i kaudu kohtunud tuhandete inimestega, kel on magistrikraad, aastatepikkune kogemus teisel elualal ja soov panustada haridusse. Meie andmebaasis on üle 4000 asendusõpetaja, kellest paljud võiks teha karjääripöörde täisajaga õpetajaks. Aga kes nad on ja mis neid toetab või takistab?

Milline on tüüpiline karjääripööraja?

Nad ei ole koolipingist tulnud noored, vaid pigem 30–60-ndates elukogenud inimesed. Ka riiklik statistika kinnitab, et juba viimased 15 aastat on alustavate õpetajate keskmine vanus üle 35 aasta (EHIS-e andmed, viidatud www.bit.ly/ao-arvudes vahendusel). Karjääripööraja on inimene, kellel on kõrgharidus, vähemalt kümneaastane töökogemus muus valdkonnas ja soov kujuneda õpetajaks, kuigi tal puudub nüüdisaegne õpetajakoolitus ja kutse.

Üks suuremaid murekohti on just paindlik õpetamisoskuste ja õpetajakutse omandamine. EHIS-e andmetel töötas 2024/2025. õppeaastal Eesti koolides 4200 õpetajat, kes ei vastanud  kvalifikatsiooninõuetele, see on ligi veerand kõigist üldhariduskoolide õpetajatest. Teine valukoht on koolis püsimine. Igal aastal alustab umbes 1300 uut õpetajat, kellest kolmandik lahkub kahe esimese aasta jooksul. Need ei ole ainult arvud, vaid kaotatud võimalused.

Miks karjääripöörajad õpetajakoolitusse ei lähe?

ASÕP-is uurisime, mis neid inimesi tagasi hoiab. Selgus, et nad ei soovi alustada uut magistriõpet, sest neil on juba kõrgharidus ja töökogemus. Nad on valmis õppima töö kõrvalt ja vajavad tuge kooli leidmisel ning õpetamisoskuste ja õpetajakutse omandamisel. Nende jaoks on oluline, et õppimine algaks enne tööle asumist, et nad oleks esimeseks kooliaastaks paremini valmis. Kuid süsteemis on mitu kitsaskohta, mis seda praegu ei võimalda.

Karjääripöörajad saavad tasuta astuda õpetajakoolituse magistriõppesse, kuid see tee ei sobi paljudele. Täienduskoolitused on neile, kes veel õpetajana ei tööta, tasulised. Seetõttu jääb võimaluseks sageli ainult tasemeõpe, mille üldained ning õppekava ülesehitus ja õppevorm ei toeta aga alati praktilisi oskusi, mida alustajad vajavad. Paljudel on juba meeskondade juhtimise kogemus ning enesejuhtimis- ja koostööoskus. Vajame paindlikumaid tasuta õpiteid.

Teine takistus on selge ja toetatud sisenemistee puudumine – olgu taseme- või täiendõppesse. Paljud ei tea, kust alustada või kuidas kutset taotleda. Ilma praktikavõimaluste ja mentorita võib isegi väga motiveeritud inimene süsteemist välja langeda. Õppimise ja õpetamise ühendamine, toetav arenguplaan ja kooli ning õpetajakoolituse koostöö on siin määrava tähtsusega.

Oluline on ka alustavate õpetajate toetamine koolis

Uue õpetaja püsimine hariduse juures sõltub tema esimestest kuudest ja esimesest aastaringist. Kuidas temasse suhtutakse ja teda koolis toetatakse. Kui eeldatakse kontakttunde samas mahus, mis kogenud kolleegidel, ja kohest valmisolekut maksimaalselt panustada, on läbipõlemise oht suur. Koolikultuur peab lubama õppimist ja eksimist ning pakkuma tuge. Mitmetes koolides see toimub, kuid karjääripöörajate kogemused näitavad, et paljudes ka mitte. Uute õpetajate koolis püsimine sõltub olulisel määral nende vastuvõtust.

Paindlikud teed õpetajaametini

Karjääripöörajaid toetades kirjeldasin kõiki võimalikke õpetajaks kujunemise teid. Selgus, et terviklahendusi nende vajadustele on vähe. „Noored kooli“ pakub tugeva mudeli, kuid sinna pääseb vaid murdosa soovijatest. Ülikoolid ei saa pakkuda tasuta õpetamisalaseid mikrokraade ja täiendusõpet neile, kes veel koolis ei tööta, ega aita koolide leidmisel. Samas on neil oluline roll tasemeõppes ja töötavate õpetajate täiendamisel. Võimalusi on, aga neid on keeruline siduda ühtseks teekonnaks.

Selleks lõime ASÕP-is partneritega koos oma programmi. Tegevõpetajate kasvuprogramm on 15 kuu pikkune tee, mis ühendab Tallinna Ülikooli pedagoogilise baaskoolituse, töökohapõhise mentorluse ja liikumise õpetajakutseni. Esimene lend on lõpetanud, uus alustanud. See on ühiskondlikult vajalik ja toimiv lahendus. Lisaks on ülikoolid avanud uusi mikrokraade, mis on samuti tervitatav areng.

ASÕP-i kasvuprogrammi keskmes on kutse omandamine. Olen kuulnud kriitikat, et kutse saamine pärast esimest tööaastat alandab õpetaja väärtust. Tõsi, ühe aastaga ei saa keegi täielikult õpetajaks. Kuid eelnevalt magistrikraadi omav karjääripööraja on juba õppinud viis aastat ja kutse omandamise aasta on tema kuues õppeaasta. Kutse taotlemise protsess aitab õpetajal mõtestada oma tugevusi ja arengukohti, mitte ei lõpeta õppimist.

Sageli küsitakse, kas kutset on vaja nii kiiresti taotleda. Alustav kutseta õpetaja tunneb end tihti ebakindlalt, koolijuhid ei pikenda lepingut, palk on madalam ja ühiskondlik usaldus nõrk. Selline olukord ei soosi õpetajaks kujunemist ega innusta pühenduma.

Kui soovime kasutada karjääripöörajate motivatsiooni ja potentsiaali õpetajate järelkasvu toetamisel, tuleb keskenduda kolmele asjale.

• Luua ja toetada fookustatud paindlikke teekondi õpetajakutseni, mis arvestavad varasema kogemusega ning õppimisega töö ja pere kõrvalt.
• Kujundada koolikultuur, kus ükski uus inimene ei jää üksi ja saab tuge.
• Meil on vaja ühiskondlikku sõnumit, et samm-sammult õpetajaks kujunemine ei ole probleem, vaid normaalne teekond. 

Vaadates andmeid, näeme, et karjääripöörajad on juba praegu meie haridussüsteemi jätkusuutlikkuse hoidjad. Usun sellesse, sest olen neid inimesi näinud, kuulnud ja toetanud. Et nad õpetajaametis püsima jääksid, peab süsteem pakkuma võimalust, usaldust ja tuge. Igaüks, kes selle tee läbib ja kooli jääb, on võit kogu Eesti jaoks.

---

Tegevõpetajate kasvuprogramm aitab leida õpetaja

2025. aasta sügisel otsivad kodukooli 80 magistrikraadiga karjääripöörajat, kes läbivad 160-tunnise õpetajakoolituse ja taotlevad 2026. aastal õpetajakutset (tase 7).

Õppeained: klassiõpetus, matemaatika, eesti keel ja kirjandus, inglise keel, füüsika.

Lisainfo asendusopetaja.ee/koolile.

Programmi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna linn, Heateo Haridusfond ja Skaala.