2021. aastal toimus Tartu Tamme Koolis esimest korda üleriigiline solistide lauluvõistlus „Koolilaul“. Neli neidu, kelle põhikooli loovtööna võistlus sündis, on juba gümnasistid, kuid jätkavad „Koolilaulu“ korraldamist.

Lauluvõistluse käimalükkajad ja korraldajad – Stella Seim, Maarja-Liis Nurja, Anette Nurja ja Emily Mäesepp on neli laulumaiast sõpra, kes ise edukalt osalenud paljudel konkurssidel. Mõõduvõtmistel on nad näinud nii kiidu- kui laiduväärset ja seepärast küpseski viie aasta eest soov korraldada unistuste lauluvõistlus, kus ka võiduta jäänud lapsed lähevad koju naerulsui, mitte pisarais.

Meenutuseks: ambitsioonika eesmärgi seadja Stella oli toona 8. klassi õpilane, Anette ja Emily õppisid 7. ja Maarja-Liis alles 6. klassis. Et üleriigilise võistluse korraldamine oli mahukas ja kogemusrikas ettevõtmine, jagus ka loovtööks eri aastatel materjali igale neiule. Teemad ja käsitletavad valdkonnad jaotati ära ja kolme aastaga saigi loovtöödes võistluse telgitagustele tiir peale tehtud.

Stella kui nelikust kõige vanem tegi otsa lahti, tema töö maht oli koos lisadega 60 lehekülge. Komisjoni liikmed olid imestunud ja ütlesid, et see on kultuurikorralduse magistritöö vääriline. 

„Eesmärk oligi dokumenteerida kogu võistluse ettevalmistus. See on väärtuslik õppematerjal, kuidas suurt üritust luua,“ lausub Tartu Tamme Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Tiina Tooding. Et tal oli kogemusi koolimuusikalide lavastamisega, soostuski ta ettepanekuga tulla loovtöö juhendajaks ja oli ka korraldusel toeks.

„Saatsime kõigile koolidele kirjad, kasutasime ka muusikaõpetajate liidu listi ja kirjutasime huvikoolidele,“ meenutab Stella esimese võistluse eellugu. Tüdrukud unistasid, et igas vanuseklassis oleks 20 osalejat, seega kokku 60 võistlejat, ja nii palju esimene kord võistlejaid kokku saigi. Et võistulaulmise kogemusega nelikul oli palju tuttavaid laululapsi, levis info üle Eesti. Oli koroonaaja lõpp ja võistlust tuli muudkui edasi lükata, seepärast oli viimase hetkeni hinges kartus, et kui kogunemised uuesti ära keelatakse, peab õue kolima. Kuid 5. juunil 2021 polnud enam ühtegi takistust ja esimene „Koolilaul“ toimus. 

Vanemad toetavad

Nüüdseks on võistlus kasvanud väga suureks ja korraldada tuleb ka demovoor, sest maksimaalselt mahub võistlema 70 õpilast. Sel aastal saatis oma laulud demovooru kogunisti 218 õpilast ja kohtunikel oli tublisti tööd, et parimad solistid välja valida. Esindatud on kõik maakonnad, ka saared. Osaleb nii suurte kui väikeste koolide lauljaid ja see teeb korraldajaile eriliselt rõõmu. Võistlema tuleb ka MUBA õppureid.

„Kuulutame kodulehel võistluse välja, kõik juba ootavad ja me ei peagi rohkem reklaami tegema. Oleme endale mõne aastaga nime teinud,“ räägivad Stella ja Emily.

„Kui meil vanemate tuge poleks, oleks väga raske hoida „Koolilaulu“ elusana,“ kiidavad tüdrukud. Lapsevanemad on algusest peale kaasa löönud, olnud toeks ja ka autojuhtideks.

„Algul oli meie ülesanne lapsevanematena aidata sponsoreid leida, aga varsti võtsid tüdrukud sellegi rolli üle,“ muheleb Emily ema Marge Saarna.

„Sponsoreid on juurde tulnud,“ kinnitab ka Tiina Tooding, kes jäänud kunagistele õpilastele korraldamisel toeks. 

Kui esimesel aastal võis mõni firmajuht mõelda, et lapsed korraldavad võistlust, miks neile ikka auhindu anda, siis praeguseks on neiud olnud nii osavad läbirääkijad, et peaauhinnad on vägagi kopsakad. Ja mis eriti tähtis: tunnustatakse kõiki osalenuid ja igaüks saab lisaks žürii põhjalikule tagasisidele kingikoti ega pea kurvana koju minema. 

„Tore on pärast näha suurt rõõmu kõigi osalejate silmis,“ märgib õpetaja Tooding. 

Lisaks auhindadele pakutakse sponsorite toel ka toitlustust ja lauljatele väga vajalikku vett.

Kirjutatakse Kultuurkapitalile projekte, et toetust saada, maksta tuleb ju helitehnika ja valgustuse eest. Nii ongi igal aastal hinges kahtlus: kas ikka saame jätkata. Kuid seni on järgmine võistlus ikka välja kuulutatud. Korraldajatiim on jäänud samaks, abiks käib vabatahtlikke ja vilistlasi. Tiina Toodingu kõrval on abiks teisigi õpetajaid. Näiteks Tamme kooli IT-juhi Urmas Buhvestovi eestvõttel on loodud unikaalne digitaalne süsteem lauljate hindamiseks.

„Algul registreerisime paberi ja pliiatsiga, nüüd käib see veebipõhiselt. See teeb meie üritust jätkusuutlikumaks, me ei raiska paberit,“ lausub Stella.

„Võistlus elab tänu tugevale meeskonnale, kus on lapsed, vanemad, õpetajad, otsuseid teeme ühiselt. Arutame kõik läbi, jaotame ülesandeid,“ võtab Tiina Tooding „Koolilaulu“ kestmise saladused kokku.

Ehk peaks täiuslikuks lihvitud „Koolilaulu“ patenteerima?

„Vist on juba hilja, meie formaadi on üks lauluvõistluse korraldaja üle võtnud, tunneme ära seal oma „Koolilaulu“,“ kahetseb Tiina Tooding ja lisab, et kopeeritakse ju ikka parimatelt.

Põhikooliõpilastest on nüüdseks saanud gümnasistid, õpitakse eri koolides. Stellal seisab tänavu ees lõpetamine ja riburada jõuavad koolilõpuni teisedki. 

Kuidas edasi?

„Arenguruumi on palju,“ vastavad Stella ja Emily. Mõeldud on ka laiendada võistlus rahvusvaheliseks (Soomestki on huvi tuntud), aga siis ei mahuks esinejad enam ühele päevale ära. Mitmepäevalist võistlust oleks märksa kulukam korraldada.

„70 osalejat on maksimum, kuigi tahaks lasta kõik edasi, nii palju on igal aastal ägedaid lauljaid,“ lausuvad Stella ja Emily ja kiidavad ka žüriid. Noori lauljaid on hindamas käinud nimekad muusikud, nagu Toomas Voll, Hanna-Liina Võsa, Rasmus Kull ja paljud teised.

Mida on korraldajad viie aastaga õppinud?

„Tiimitööd,“ vastavad Stella ja Emily kui ühest suust. Meeskonnas toimetamine on arendanud empaatiat ja oskust teistega arvestada. Selgeks on saanud ka digiturunduse nipid ja sotsiaalmeedia tõhusam kasutamine „Koolilaulu“ reklaamiks. 

Tiina Tooding lisab: „Tüdrukute esinemisoskus on arenenud. Esimesel aastal harjutasime ja lugesime stsenaariumit mitu korda läbi, nüüd loeme korra ja nad lähevad ja teadustavad väga professionaalselt.“

„Tekkinud on sisemine rahu uues olukorras toimetulekuks. Varem olime ju harjunud laval laulma-tantsima, aga rääkimine on hoopis midagi muud,“ lausub Emily.

„Mina ei tea laulmisest midagi, olen kehalise kasvatuse õpetaja. Aga olen kasvanud koos lauluvõistlusega, tean juba midagi muusikast ja saan kuulates isegi aru, kes võiks võita,“ muheleb Tiina Tooding ja meenutab, et kui esimesel „Koolilaulul“ närvitses ta lava taga, siis nüüd istub rahulikult saalis, vahetab slaide ja elab kaasa. „Panen kirja ka apse, kuid pärast kaotan lehe ära. Tüdrukud saavad selletagi hakkama.“

Kui kaua „Koolilaul“ kestab?

„Igavesti!“ kõlab Stella ja Emily kiire vastus. „Ehk järgmine põlvkond võtab üle, kui meie ise enam ei jaksa. Stellal ja Maarja-Liisil õpib Tamme koolis väike õde. Ehk tahab tema jätkata. Kestmine sõltub ka sellest, kas lauluvõistluste tähtsus Eesti kultuuriruumis tõuseb või kahaneb ja kas meile tahetakse rahaga appi tulla. Aga osalejad ütlevad meile igal aastal, et teeksime edasi. Teemegi, et emotsiooni pakkuda.“

Esmakordselt lõpeb konkurss kõigi osalejate ühislauluga, mille nad õpivad Hedi-Kai Pai juhendamisel selgeks selle paari tunni jooksul, mil žürii otsust teeb. „Saavad veel ühe kogemuse, et oleme täiesti üks pere,“ lausub Tiina Tooding.

Iga osaleja saab kaasa ka keraamilise õnnenoodi. Need on igal aastal ise värvi ja mõnel noorel lauljal on noote kodus juba mitu.

Tänavused finaalkontserdid on 7. juunil Tamme kooli aulas. Konkurss kestab terve päeva.