Tehisintellekti kasutamine hariduses on järjest aktuaalsem, kuid õpetajate valmisolek ja oskused seda töövahendina kasutada on ebaühtlased. Minu magistritöö eesmärk oli luua, läbi viia ja hinnata õpetajale suunatud koolitus. 

Keskendusin vajadusele toetada kutsekooliõpetajat ChatGPT teadlikul ja eesmärgipärasel rakendamisel tema igapäevatöös.

Koolitus viidi läbi ühes Eesti kutsekoolis ning selle sisu kavandamiseks korraldati intervjuud haridusvaldkonna professoritega Šveitsist ning Eesti õppejõudude ja kutseõpetajatega, kes jagasid oma kogemusi ChatGPT kasutamisest õpetajatöös. Oluline osa koolituse ettevalmistuses oli ka teadusliku kirjanduse läbitöötamine ning sihtrühma vajaduste väljaselgitamine. Rahvusvaheline ja kohalik koostöö võimaldas kujundada koolituse, mis sidus teoreetilise teadmise õpetajate igapäevase tööga. Koolituse ülesehitus tugines õpetaja kutsestandardi kohustuslikele tööosadele, mille alusel koostasin näidisviibad, mida õpetajad said kohandada vastavalt oma ainevaldkonna, õppijate ja konkreetsete tööolukordade vajadustele.

Koolitusel osales 17 õpetajat, kelle varasem kokkupuude ChatGPT-ga oli erinev: mõned ei olnud seda kunagi kasutanud, teised olid proovinud tööriista isiklikul eesmärgil ning oli ka üksikuid tööalaseid kasutusnäiteid. Koolitus koosnes kahest kohtumisest ning nende vahelisest iseseisvast katsetamise perioodist. Esimesel kohtumisel tutvuti tööriista toimimise loogikaga ja viipade koostamise põhimõtetega ning sõnastati viibad lähtuvalt oma töö spetsiifikast. Teisel kohtumisel toimunud fookusgrupiintervjuul jagati kogemusi ja arutleti koolituse edasiarendamise ettepanekute üle.

Koolitusel keskenduti sellele, kuidas ChatGPT-d kasutada professionaalsete ülesannete täitmisel. Kuid õpetajad ei piirdunud pelgalt viipade kohandamise ja vastuste hindamisega, tööriista kasutamine aitas neil vaadata õpetajatööd uue nurga alt. Koolituse järel kirjeldasid õpetajad, et ChatGPT kasutamine aitas neil seniseid õpetamisvõtteid ja -hoiakuid teadvustada ja ümber mõtestada. Intervjuus saadud vastustest ilmnes, et tööriist ei pakkunud pelgalt uusi ideid, vaid suunas ka õpetajat iseennast analüüsima. Osalejad rõhutasid, et ChatGPT kasutamine eeldab täpsete viipade koostamist ning see protsess aitas selgemini sõnastada õppe eesmärke ja kohandada tegevusi õppijate vajadustega. Mitmel korral toodi esile, et tööriista kasutamine võimaldas läheneda olukordadele teistsugusest vaatenurgast või pakkus mõtlemiseks lisaperspektiive.

Näiteks mainiti, et ChatGPT võime pakkuda kiiresti tunni ülesehitust andis õpetajale aega keskenduda sisu sügavamale mõtestamisele. Samuti kirjeldati, kuidas tööriist aitas organiseerida mõtteid ja mõtestada ka eetilisi dilemmasid. Ühe õpetaja sõnul on ChatGPT eelis eelkõige selles, et see aitab mõtteprotsessi käivitada. 

„Mulle meeldis see mõte, et ChatGPT ei tee küll tööd minu eest ära, aga aitab protsessi aktiviseerida ja mõtteid käivitada. Ma polnud varem mõelnud, kui palju ideid ta tegelikult pakub. Ta annab hea raamistiku, milles mul on palju lihtsam ja mugavam tegutseda.“

Tööriista rakendamine õpetajatöös toetas ka professionaalset enesearengut, aidates näha harjumuspäraseid tegevusi uues valguses. Lisaks rõhutati õpetaja rolli õppija suunajana, kes aitab noorel kriitiliselt hinnata tekstirobotilt saadud vastuseid, arutleda nende sobivuse üle ning mõista, et tehisintellekt ei paku absoluutset tõde. Õpetajad hindasid kõrgelt võimalust kohandada tööriista oma ainevaldkonnale. Mitmed koolitusel osalenud õpetajad tunnistasid, et enne koolitust suhtusid nad ChatGPT-sse skepsise või ettevaatusega. Peamiseks takistuseks ei olnud mitte tööriista olemasolust mitteteadmine, vaid pigem ebakindlus, sisemine tõrge ja usalduse puudumine. Koolitus andis kindlustunde, et tööriist on kasutatav, arusaadav ja vajadusel kohandatav. Osalejad tõdesid, et kui varasemalt oli esinenud sisemist tõrget, siis nüüd nähti ChatGPT-d kui praktilist ja paindlikku töövahendit.

Üks õpetaja sõnas, et kuigi ta oli TI-st varem kuulnud, ei olnud ta seda oma töös kasutanud. Pärast koolitust tekkis tal soov proovida tööriista tundide kavandamisel ning sellest kujunes kasulik abivahend. Teine õpetaja tõdes, et oli seni olnud jäigal positsioonil, teadmata, kui lihtne ja kättesaadav ChatGPT on: „See võib olla isegi mingi paradigma muutus … see käivitas midagi edasi. Ma hakkasin selle peale üldse rohkem mõtlema ja avanesin sellele ideele.“

Koolituse lõpus tehtud ettepanekud näitasid, et õpetajad väärtustasid selget fookust tekstiloomel, kuid tõid samas välja ka spetsialiseeritud jätkukoolituste vajaduse. Näiteks sooviti eraldi käsitlust audiovisuaalse sisuloome kohta, samuti arutelu selle üle, millistes olukordades ei pruugi tehisintellekti kasutamine olla sobiv või usaldusväärne. Mitmed osalejad rõhutasid vajadust selgitada ChatGPT kasutamise piire ja võimalikke ohukohti. Eriti tähtsaks peeti õpetajate kriitilise mõtlemise arendamist – teadmist, millal ja miks võib tööriist anda eksitavaid vastuseid. Samuti soovitati koolituse metoodikat kohandada osalejate varasema kogemuse põhjal: vähem kogenud õpetajad vajavad rohkem aega iseseisvaks tööks, kogenumad aga eelistavad arutelu ja koostööd. 

Et rakendada koolitusel õpitut, soovitati pakkuda kindlaid järeltegevusi: iseseisvaid ülesandeid ja võimalusi kogemusi jagada. Eriti toodi esile vajadus toetavate kogukondade järele koolis – väikestes õpetajarühmades saaks regulaarselt arutada TI-teemalisi küsimusi ning jagada kogemusi ja viipasid. ChatGPT rakendamine õpetajatöös eeldab valmisolekut proovida, analüüsida ja teha teadlikke valikuid. Kui õpetajale pakutakse võimalus tööriista turvaliselt katsetada, oma ainekontekstis läbi proovida ja kolleegidega kogemusi jagada, kasvab ka tema enesekindlus ja oskus tehnoloogiat sihipäraselt rakendada.

Zeinäb Mirzojeva magistritöö „Tehisintellektil põhineva tekstiroboti ChatGPT rakendusmeetodid õpetaja töös: Koolituse loomine, läbiviimine ja hindamine kutsekoolis“, juhendaja Leo Siiman.