Meie mõtlemiskoht. Eestis laotud väärtused peegelduvad Brüsselist tagasi

82 Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liiget – eesti keele ja kirjanduse õpetajat – kogunes 1.–4. maini Euroopa südames, Brüsselis (BE), et kogeda, jagada ning väärtustada ühist visiooni emakeele õpetamisest nii kodus kui ka võõrsil. Traditsioonilise kevadkoolituse teema oli seekord „Eesti keel Euroopas, Euroopa eesti keeles“.

Kohtumised eri kultuuridest inimestega raamisid eestlaseks olemist

Emakeeleõpetajaid tervitas Brüsseli lennujaamas kohapeal eesti keelt ja kirjandust õpetav Edward Kess – kaasmaalane, kellest õhkub tõtt-öelda kõike muud kui tavapärast õpetajakuju. Pea kahemeetrine, isikupäraselt riietuv noormees pole just see, keda klassiruumis tahvli ette kujutleks. Ent nelja päeva jooksul selgus selle hipsterliku geeniuse põhjalikkus – ta ei väsinud kordagi meid üllatamast, olgu selleks siis õpilaste kaasamine või kolmetunnine kirjanduslik õppekäik Brüsseli kesklinnas.

Koolituse edenedes sekundeerisid Edwardile teisedki Brüsselis või mujal Euroopas elavad eestlased: Anu Peljo, Markko Mattus, Maive Rute, Heidi Rannik, Helen Kaljuläte, Kaili Ahi, Kairit Kolsar, Maret Suuroja ja Kaire van der Toorn-Guthan. Muidugi jäid meile õpetajatena silma kolleegid Maie Soll ja Kerttu Maripuu. Lisaks neile oli meil au kohtuda ka mitme terase ja elurõõmsa õpilasega Brüsseli koolidest. Eriti hinge läksid Hele Soidla ja Iris Ariko, kes kahekesi rohkearvulise õpetajate grupi ees südikalt suurlinna eluolu tutvustasid ning oma vahetu olemisega juba esimeste minutitega kuulajate südameisse pugesid.

Anu Peljo, kes töötab AEEL-is haridus- ja noortenõunikuna, rääkis, kuidas toimib Euroopa Liidus otsustusprotsess ning milline on tema roll selles. Selgus, et haridusvaldkond on üks kõige vähem reguleeritud alasid, sest Euroopa riikide haridussüsteemid on niivõrd erinevad ja seetõttu on neile ka väga raske midagi detailselt ette kirjutada. Küll aga üritatakse püüelda Euroopas ühtlaselt kõrge hariduskvaliteedi poole ja tagada võimalikult võrdsed võimalused edasiõppimiseks.

Eesti paistab üldiselt Euroopas silma oma hea haridustaseme poolest ja oleme sellega paljudele EL-i liikmesriikidele eeskujuks. Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president, on andnud hariduse arendamiseks suunised, millest võib välja tuua kolm kõige olulisemat: oskuste liidu loomine, põhioskuste arendamisele keskendumine ja STEM-i strateegilise kava elluviimine, kus on tähtsal kohal õpetajate koolitus ja karjääriväljavaated. Muidugi rõhutatakse seejuures elukestvat õpet ja paigutatakse rahastus ümber sinna, kus sellest tegelikult puudus on, nt oskustega seotud vahendid on plaanis suunata valdkondadesse, milles just tänapäeval rohkem tööjõudu vajatakse – ikka tehnilised erialad ja inseneeria. EL on seadnud prioriteetseteks järgmised põhioskused: kirjaoskus, matemaatika, teadus, digipädevus ja kodanikupädevus.

Noortele mõeldes on Ursula von der Leyen andnud suunised, mille järgi tuleks tugevdada Erasmus+ programmi, pöörata rohkem tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele, sotsiaalmeedia mõjule nende heaolus ning töötada välja küberkiusamise vastane tegevuskava. Anu Peljo sõnul viib EL-is haridusvaldkonda puudutavaid uuendusi ellu Roxana Minzatu, juhtiv asepresident, kes omakorda peab oluliseks kriisideks valmisolekut ja julgeoleku tagamist.

Külaskäik Euroopa Parlamenti kinnitas eesti keele esindatust Euroopa Liidu institutsioonides ja olulisust rahvusliku identiteedi hoidjana ka rahvusvahelises ruumis.

Katkeid Maris Põkka reisipäevikust ehk koostöö, väärtused ja keel Brüsseli südames

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad, mis tõid kokku üle 80 eesti keele ja kirjanduse õpetaja (lisaks Eestist sõitnutele tuldi ka lähiriikidest), avati Brüsseli IV Euroopa kooli ballisaalis kuninglikus Laekeni linnakus. Seal on üks Brüsseli neljast Euroopa koolist, kus õpib üle 3800 4–18-aastase õpilase. Eesti keelel on oma sektsioon, samal ajal kui soome ja rootsi keeles samaväärses mahus õppimisvõimalust pole. Brüsseli neljas Euroopa koolis kokku on 16 000 õppijat. Direktor Markko Mattus tutvustas oma kooli, kus rahvusvahelist koolikeskkonda vajavate õppijate arv kasvab. Peagi luuakse viies Euroopa Kool, kuhu tuleb ka näiteks horvaadi sektsioon.

Oma kogemust avasid eesti keele sektsiooni õpilased Iris Ariko ja Hele Soidla, kes nimetasid kaasmaalasi toredasti isemaalasteks. Kuigi eesti keel ja kirjandus ei ole neil eraldi tunniplaanis, tegeletakse igal nädalal ühes emakeeletunnis kirjandusega – nii on aega regulaarse kodulugemise jaoks ning kolmapäeviti, mil tunniplaan on üle riigi lühike, saab süveneda huvitegevustesse: olgu nendeks sport, muusika või hoopis teater. Eesti õpilased hindasid kõrgelt võimalust kujundada õppeainete valikut juba põhikooliastmes. Ennastjuhtivat valikuvabadust väärtustavalt tõdes Iris: „Ma võin endale lubada neid õppeaineid, mille ise valin – näiteks kõrgema matemaatika –, ja need, mis ei sobi, saan oma plaanist kustutada.“

Tähelepanelikkust ja hoolivust oma keele ja kultuuri suhtes ilmestasid ka sõnavõtud Euroopa Liidu Eesti esinduses, kus on ametis sama palju inimesi, kui oli kokkusaamisel emakeeleõpetajatest külalisi. On rõõmustav, et eesti diplomaadid valvavad keset toor- ja otsetõlkest kubisevat keskkonda eesti keele puhtuse üle. Haridusspetsialist Anu Peljo tõi esile, et Brüsselis valitakse regulaarselt kõige ilusama emakeele kasutajat. Tunnustus inspireerib ka lühikesi memosid kirjutama korrektses ja loovas keeles. Eesti on isegi eelnõude koostamise tasemel seisnud koma vajalikkuse eest. Sedalaadi konservatiivsem nõudlikkus välistas õigusakti vääriti mõistmise.

Hariduskomisjonides nähakse Eestit eeskujuna, lisaks tugevale üldharidusele tuuakse välja kutsehariduse praktilisust ja täiskasvanuhariduses osalemist. Lahendusi otsitakse näiteks madalate baasoskustega noorte toetamisele ning kutse- ja kõrgharidusest väljalangemise vähendamisele. Õpetajate nappus ja vanus on üleeuroopalised murekohad. Noori pedagooge on rohkem üksnes vähestes riikides, nagu Maltal. Õpiränded, õppematerjalide platvormid ja tunnustused on mõned algatused, mis väljakutseid ületada aitavad. Uutes olukordades on vaja paindlikkust. Kohanemist kirjeldas Euroopa Komisjoni ettevõtlusspetsialist Maive Rute:  „Oma kultuur on nagu õhk – seda ei märka; võõras kultuur on nagu vesi – seal püsimine vajab pingutust.”

Tõlk Heidi Rannik, kes kaasahaaravalt tööst ülevaate andis, tõdes emakeeleõpetajatele kevadpäevadel kõneldes: „Olen ebaharilikus seisus, sest olen tavaliselt kapis, halli riietusega. Kollast kleiti kannan ainult siis, kui Zelenskõi tuleb.” Emakeeleõpetajad tundsid samuti, et on hallist argipäevast välja astunud, kuulates sõnavõtte ja vesteldes nii Brüsseli sädeinimeste kui oma kolleegidega.

Mis jäi kõige eredamalt meelde?

Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess: „Mai esimesel nädalavahetusel täitus kauaaegne unistus: minu armsad kolleegid ja sõbrad, eesti keele ja kirjanduse õpetajad Eesti Emakeeleõpetajate Seltsist, tulid Brüsselisse. 82 õpetajat üle Eesti, Kihnust Narva ja Põlvast Kärdlani, osalesid seltsi koolitusel. Eriline on, et seltsi kevadpäevad toimusid esimest korda väljaspool Eestit. Aastapikkune ettevalmistus kandis vilja: lennukid lendasid, rongid sõitsid, päike paistis, kõik olid kohal.“

EES-i juhatuse esimees Kaja Sarapuu: „Kevadpäevad 2025 näitasid taas, et keel ei ole ainult suhtlusvahend, vaid sillutis identiteedile, kultuurile ja ühistundele. Brüsselis kohtusid need, kes usuvad, et väike keel võib kõlada suure maailma keskmes – selgelt, uhkelt ja kaunilt.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ning Tallinna Reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, EES-i juhatuse liige Anu Kell: „Edwardi kirjanduslik tuur oli põnev. Ja Euroopa kooli vastuvõtt oli soe ja meeldiv. Huvitav oli tutvuda sealse koolikorraldusega.“

Pärnu Rääma Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, EES-i juhatuse liige Tuuli Joa: „Minule meeldisid väga need sädeinimesed, kes meile seal Eesti esinduses esinesid, sest igaühel oli oma inspireeriv sõnum. Näiteks olid haaravad ettekanded sünkroontõlgil ja kunstnikul, kes elab hoopis Hollandis, aga tuli meie pärast Brüsselisse kohale, et rääkida, kuidas ta raamatuid on teinud koostöös erinevate eestlastega. Euroopa kooli õpilased olid ka minu jaoks nende sädeinimeste seas, kelle tulevikust tahaks küll teada. Muidugi oli ka meie Brüsseli kirjanduslik tuur väga hariv.“

Rocca al Mare Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, EES-i juhatuse liige Irene Artma: „Tegelikult meeldisid mulle väga vestlused kolleegidega, jalutades Brüsselis ühest kohast teise, päevas kõndisime ikka 25 000 sammu. Huvitav, et selleks tuli minna Brüsselisse, et kohtuda ammuste sõpradega ja tutvuda uutega. Kui enne sõitu pelgasin, kuidas me liigume 82 inimesega ühest kohast teise, siis saime ju hästi hakkama. Eks see oli Edwardi suur eeltöö.“

Artikli on koostanud Põlva Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maris Põkka ning Tallinna Ühisgümnaasiumi eesti keele, kirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Tiina Niin.