Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

6 minutit
540 vaatamist

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u USA-s eelmisel kümnendil. Kolm peamist põhjust nii Eesti kui USA kutsehariduse reformimiseks on järgmised: kutsekeskharidus polnud põhikoolilõpetajatele atraktiivne, õpe ei toetanud piisavalt üldpädevusi ja eluks vajalikke oskusi ning erialade pakkumine ei vastanud tööturu ootustele.

Eesti reformikavas on õppekavade uuendamise kõrval fookuses maakondadesse uute hariduskeskuste loomine, mis on ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil, et koondada põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. Hariduskeskuste formaat võimaldab jagada ressursse – õpetajaid ja taristut – ning luua selle pinnalt õpilastele valikurohked õpiteed. Uuenduse eesmärk on, et kümne aasta pärast valib rakendusliku keskhariduse suuna vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest (praegu suundub kutsekeskharidusse vaid neljandik). Mitmed senised uuringud osutavad, et tehtud pingutustest ja haridusreformidest hoolimata kujundavad kutseõppe mainet Eestis jätkuvalt kultuuriliselt juurdunud uskumused ja arusaamad, mille kohaselt väärtustatakse kutsekeskharidusest akadeemilisemat üldharidust. Seega seisame keeruliste valikute ees, mis sunnivad küsima, kuidas reformida kutseharidust, et sellega ka soovitud muutused kaasneksid. Seetõttu vaatleme järgnevalt USA ametiõppe reforme ja võimalikke õppimiskohti Eestile.

USA kutsehariduse eripärad

USA kutsehariduse korraldus on iga osariigi pädevuses. Kutsekeskhariduse eripära seisneb selles, et kutse- ja akadeemilisi programme pakutakse keskkoolides (9.–12. klass), mitte eraldi paiknevates kutsekoolides. Nii läbitakse keskkooli kahel esimesel aastal üldharidusainete moodulid ning 11. ja 12. klass on spetsialiseerumiseks, kus saab kombineerida nii akadeemilise kui kutsesuuna mooduleid. Selliselt sarnaneb USA mudel mõnevõrra meie kutsekeskhariduse reformiplaaniga.

Erialade raamistamiseks on USA-s 14 karjääriklastrit ja nende alla liigituvad omakorda 72 karjääriteed (vt joonist „14 karjääriklastrit USA kutseõppes“). Iga karjääritee kirjelduse juures on juhised, milliseid üld- ja erialaspetsiifilisi oskusi õppija selle eriala omandamisel arendab. Nii saab keskkoolis alustada õpinguid mingi kutseala omandamiseks ning kogutud ainepunktid ehk läbitud kursused lähevad arvesse kutseõpingute jätkamisel keskharidusjärgses õppes (tehnikakolledžis, ülikoolis vms). Näiteks saab alustada arhitektuuriõpinguid juba põhikoolijärgses kutseprogrammis ning liikuda pärast keskkooli edasi kutse- või kõrgkooli.

Kutsekeskhariduse tasemel pakutakse nii ametispetsiifilisi kui ka laiemaid ehk eluks ettevalmistavaid programme. Ametispetsiifiliste kursuste eesmärk on valmistada õpilasi ette tööturule sisenemiseks või õppe jätkamiseks järgmisel tasemel. Kolm kõige levinumat karjäärivalikut USA keskkoolides on kunst ja disain, juhtimine ja ettevõtlus ning tervishoid ja sotsiaalteenused.

Mitte-ametispetsiifiliste kutseprogrammide hulka kuuluvad ettevõtlus, digitehnoloogia ja turundus koos tarbijaharidusega, mille kaudu omandavad õpilased üldpädevusi ja lihvivad suhtlemisoskust. Neid nimetatakse ka läbivateks teemadeks, mida soovitatakse kõigile, sõltumata erialavalikust. Kuigi kutsehariduse õppekavad luuakse osariigi tasandil, sisaldavad need teatud ühisjooni (tööpraktika, kohalike tööandjate kaasatus koolipõhistes projektides, õpilasettevõtluse soosimine). Osariigipõhised kutseprogrammid on head seetõttu, et igal piirkonnal on vabadus kujundada õppekavasid vastavalt oma eripärale – milliseid tööstusharusid või tegevusvaldkondi parasjagu arendatakse. Nii on kutseprogrammide lõpetanutel paremad tööväljavaated ning ettevalmistus vastab osariigis kehtivatele standarditele. Sellise süsteemi miinus on aga tõsiasi, et ühes osariigis omandatud kutsetunnistus ei pruugi kehtida mujal ning liikumine uude elukohta võib tuua kaasa vajaduse sooritada uued kutseeksamid.

Katsed parandada kutsehariduse mainet

Ameerika Ühendriikides alustati kutsehariduse rebrand’imist nimemuutusest: kutseharidusprogrammid nimetati ümber karjääri- ja tehnikahariduseks (ingl Career and Technical Education, CTE). Sellele järgnes hulk samme, mis pidid tooma kaasa kutsehariduse kuvandi paranemise. Siia alla kuulus karjääriklastrite loomine (mida uuendatakse koos tööandjatega pidevalt, viimati 2025. aasta kevadel) ning paindlikud õppeprogrammid, mis õpiampsudena lõid võimaluse minna ühelt õppeastmelt järgmisele üle ning arvestada varasemaid õpinguid. Uuendusega läksid kaasa ka kaheaastased tehnikakolledžid (keskharidusjärgne kutseõpe), pakkudes  ettevalmistuskursusi, kus keskkooliõpilased said samal ajal omandada „kolledžipunkte“. Need ainepunktid on võimalik edasi kanda nii kutse- kui kõrgharidust pakkuvatesse õppeasutustesse. Sellised lahendused pidid toetama õpilaste sujuvat üleminekut ja tõstma kutsehariduse mainet.

Mainekujunduse osa on kutsehariduse seadusraamistiku täiendamine. Karjääri- ja tehnikahariduse suurem seadusmuudatus (Perkinsi akt) toimus 2018. aastal, see tõi kaasa föderaalse rahatoe suurenemise ning andis osariikidele rohkem paindlikkust arvestada oma piirkonna vajadustega kutseõppe kvaliteedi tagamisel. 

Kutseharitute edukus tööturul ja palgaeelis üldise keskhariduse ees on aja jooksul tõusnud ning see kinnitab valitud tee tõhusust. Samuti on kutsehariduse programmi valinud harvem õpingud katkestanud kui üldhariduses õppijad, mis näitab, et mitmekülgsem karjäärivalik USA keskkoolis võimaldab noorel teha meelepärase valiku ja püsida õppes.

Rebrand’imise tulemusel on kutseõppijate arv suurenenud just keskhariduse tasandil. Haridusstatistika näitab, et 77% USA keskkooliõpilastest valib vähemalt ühe kutseharidusega seotud mooduli. Kokku õpib CTE programmidel praegu ca 9 miljonit keskkooliõpilast ning nende arv on viimase kümne aastaga märkimisväärselt tõusnud (veel 2018. aastal oli kutsekeskhariduse kursustel õppijaid 7,2 miljonit).

USA kutsehariduse kitsaskohad

Rebranding’u meetmena püüti USA-s jõustada õpipoisiõpet, võttes eeskujuks Saksamaad ja Jaapanit. Paraku pole töökohal õppimine tuult tiibadesse saanud ning on praegu levinud peamiselt ehitussektoris. Samas osutavad USA värsked kutseõppe uuringud just õpipoisiõppe potentsiaalile, mis leevendaks kasvavat tööjõupuudust teatud valdkondades. 

Nii nagu kogu haridussektorit, puudutavad Trumpi administratsiooni kärped ka kutseharidust ning vastavad osakonnad koostavad valitsusele oma kokkuhoiukavasid. Rohkem puudutab see siiski kõrgharidust: õppeks ja teaduseks mõeldud summasid piiratakse oluliselt, samuti luuakse riskijagamise programme, kus koolid/kolledžid kaasvastutavad õppijate laenuvõlgnevuste eest. See toob kaasa õppelaenude tagasimakseplaanide karmistamise. Trumpi nn kõhna eelarvetaotluse juurde kuulub ettepanek kärpida USA haridusministeeriumi rahastamist 15,3% ja USA tööministeeriumi rahastamist 35% võrra.  

Selge kitsaskoht on kutseõpetajate palgatase. Kutseõpetajaid leida on keeruline, sest palk ei motiveeri (aastapalk ca 70 000 dollarit on madalam kui keskkooli aineõpetajatel) ning samadele spetsialistidele on ettevõtetes suur nõudmine ja lahkem tasu. Muret teeb ka see, et kutseõpetajad on keskmisest eakamad, ca 13% on 60-aastased või vanemad (muudes koolitüüpides 7,9%).

Õppimiskohad Eestile

USA kogemus näitab, et teatud meetmetega on võimalik kutsehariduse mainet parandada. Kümne aastaga on karjääri- ja tehnikaõpe muutunud paljude noorte jaoks populaarseks valikuks. Tööturu ootustele vastava kutseõppe raamistiku ja karjääriklastri loomine ning pidev uuendamine on andnud selge sõnumi, et tegemist ei ole üksnes pealispinna muutusega, vaid kutsehariduse kui brändi väärtustumisega. Hea tasakaal eriala- ja üldoskuste õppimisel (õppekavade arendamine koos tööandjaga), väikesed õpiampsud, mis võimaldavad koguda ainepunkte, mida on võimalik üle kanda nii keskharidusjärgsesse kutse- kui ülikooliõppesse, on vaid mõned näited soovitud mainemuutuse põhjustest.

Õppimisväärne on Eesti jaoks ka see, kuidas paigutada „ühe katuse alla“  nii üld- kui kutseharidus. Uute hariduskeskuste loomisel saab arvesse võtta mitmekesist erialavalikut, mis aitab hoida koolis ka need noored, kes muidu end haridusest „välja valiks“. Suurem hulk noori leiab oma tee, eriti kui karjäärivalik on toetatud üldoskuste ning nõustamisteenuste kaudu, samuti teise valiku võimalusega, nagu kutsevalikuõpe, mis toetab üleminekut põhikoolist järgmisesse õppeasutusse või tööturule.

Kommentaarid

  1. “Mitmed senised uuringud osutavad, et tehtud pingutustest ja haridusreformidest hoolimata kujundavad kutseõppe mainet Eestis jätkuvalt kultuuriliselt juurdunud uskumused ja arusaamad, mille kohaselt väärtustatakse kutsekeskharidusest enam akadeemilisemat üldharidust. Seega seisame keeruliste valikute ees, mis sunnivad küsima, kuidas reformida kutseharidust, et sellega ka soovitud muutused kaasneksid”

    1. Kirjeldatud uskumusest lähtuvalt peaks igas maakonnas jääma võimalus valida õpitee jätkamiseks nn “puhas gümnaasium”. Kui läheb teisiti(ehk gümnaasium kaob), siis on tegu haridusreformiga mida pole laiemalt arutatud.
    2. Uute hariduskeskuste loomise asemel oleks sujuvam ja vähem probleemi tekitav oleks olemasolevatesse gümnaasiumitesse rakendusgümnaasiumi õppekava lisamine JUST NAGU AMEERIKAS: “Kutsekeskhariduse eripära seisneb selles, et kutse- ja akadeemilisi programme pakutakse keskkoolides (9.–12. klass)”,

    Ivo Eesmaa

  2. Keskkoolis loksutati meid, tüdrukuid, maakonna keskusesse eriala omandama – 9.kl. esmaspäeviti, 10.kl. teisipäeviti.
    11.kl. toimus midagi veel vaid III veerandil.
    Lõpuks oli ka kaks eksamit – teooria ning praktika.
    (Praktika tähendas kolmekäigulise lõunasöögi valmistamist.)
    See oli täielik ajaraisk!
    Kasu ehk sedapalju, et Tartusse jõudnuna oskasin restoranis toitu valida. 😉
    Uduselt mäletan, et ainuke tüdruk kusagilt maakonna teisest servast, kes ehk olekski tahtnud kokana tööle minna, kukkus teooriaeksamil läbi!
    Ilmselt ei jõudnud kõiki neid kartulikoti paikasid, paelusse ja salmonellasid pähe tuupida! 😉

    Poistel oli oma õppest rohkem kasu – said korralikud juhiload ja elementaarsed teadmised autode ehitusest.


Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Hea Õpetajate Lehe lugeja!

Meie veeb läbis äsja põhjaliku uuenduse, mille käigus see muutus senisest märksa tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks. Seoses põhjalike uuendustega võib juulikuus esineda…

1 minut

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit
Õpetajate Leht