• „Kas tuleme toime kõige sellega, mida riik, kohalik omavalitsus, AI varasemast laialdasem kasutamine õppetöös, õpilased ja vanemad meilt ootavad?“ küsib kooliaasta eel Konguta Kooli juht Liina Tamm. Nii tema kui ka teised küsitletud koolijuhid on siiski lootusrikkad.
• Õpetajate Lehega jagasid oma mõtteid koolielu võimalustest ja valupunktidest uue õppeaasta eel koolijuhid Meelis Kond, Tiit Tammaru, Raino Liblik ja Liina Tamm.

„Kasutades Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja prof  Eneli Kindsiko sõnu, võib väita, et meie haridussüsteem on ootuste üleküllusest kurnatud ja väärib tervislikku lahutamistehet,“ ütleb Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond.

Tema hinnangul kasvavad pidevalt nii regulatsioonid kui ka ootused koolile. „Koolilt oodatakse, et ta lahendaks laste ja noorte ning õpetajate heaolu ja muid probleeme, mille põhjused ei asu koolis, vaid ühiskonna suuremates ja väiksemates kriisides,“ kirjeldab koolijuht hariduselu kitsaskohti. „Muret teeb ka õpetajaameti jätkuv devalveerumine ning olukord, kus justkui kõik teavad, mida õpetaja ja kool tegema peavad – küsimus on õpetaja ja kooli tegelikus autonoomias.“ 

Kondi sõnul on hea, et tegeletakse õpetajate järelkasvu teemaga, milles on küll keeruline kohe tulemusi saada, sest varasem pikaajaline ükskõiksus sel teemal annab tunda veel palju aastaid. 

„Seda enam, et seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on õpetajaid veelgi juurde vaja,“ lausub ta. „Paratamatult jäävad seetõttu kooliellu pikaks ajaks kvalifikatsioonile mittevastavad õpetajad või need, kes ise alles õpivad.“ 

Kondi sõnul on majanduses hakatud koos selle valdkonna tegijatega vähendama bürokraatiat ja kaotama mõttetuid regulatsioone, et keskenduda põhitööle. „Sama on vaja teha hariduses, kus ka kogenud kooliinimestel on keeruline orienteeruda sadade regulatsioonide virvarris,“ lisab ta. 

Puudu nii õpetajaid kui ka tugispetsialiste

Valga Põhikooli ja Valga Priimetsa Kooli direktor Tiit Tammaru juhib kahte erineva profiiliga kooli piirkonnas, kus keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on igapäevaelu osa. Tema hinnangul vajab haridusreform rohkem regionaalset mõõdet, realistlikku lähenemist kaasavale haridusele ning riigi ja koolide paremat koostööd.

„Olen koolijuht Valga linnas ning juhin kahte eriilmelist kooli, millest üks läheb üle eestikeelsele õppele. Meie piirkonna suur soov on, et riik aktsepteeriks piirkonna eripärasid ja vaataks haridusuuendustele ka regionaalpoliitilisest aspektist,“ selgitab ta. „Valga linna elanikkond on väga mitmekultuuriline ja -keelne. Tunneme, et riik on rõhu pannud Ida-Virumaale ning unustanud teised piirkonnad, mis vajavad keelelises ja kultuurilises mõttes samuti tähelepanu.“

Tammaru sõnul on suurimad katsumused professionaalsete pedagoogide ja tugispetsialistide otsimine. „Aeg-ajalt tundub reaalainete õpetaja otsimine lausa tühja tuule tallamisena, tugispetsialistidest rääkimata,“ räägib ta. „Tõsine kriis on muusikaõpetajatega. Kui rääkida oskusainetest, siis peaks ja võiks süsteem ennast taastoota nii, nagu on spordiõpetajate ja treenerite koolitamisel. Jäme ots peaks olema erialaliitude käes.“

Tammaru tahab eraldi märkida, et tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded on liialt ranged. „Näiteks sotsiaalpedagoogiks ei saa võtta eriala õppivat inimest, samal ajal kui õpetajana võib tähtajalise lepinguga tööle võtta pea igaühe,“ lausub ta.

„Siin jõuame järgmise ülesandeni – kaasava hariduse rakendamine. Kohati jääb mulje, et me ei tea ega ole analüüsinud, kuhu me jõudnud oleme ja kas tee, mida mööda liigume, kuhugi ka viib. Mina väidan, et mitte.“

Koolijuhi sõnul tuleb Rajaleidja keskusest otsuseid igal nädalal nagu seeni pärast vihma. „Suures koolis on see eriti märgatav ja koormav nii koolile kui koolipidajale – nii raha kui ka ruumide mõttes,“ sõnab ta. „Üks on kindel: kõik õpilased ei pea õppima koos. See kahjustab nii abivajavat õpilast kui ka teisi, rääkimata õpetajatest, kelle aeg kulub üha enam käitumisraskustega ja motiveerimata õpilastele.“

Tammaru ütleb, et õpikäsitus muutub pidevalt ja õpetajad ei pruugi alati olla kõige altimad end täiendama. „AI on juba klassis, mitte kuskil horisondil,“ kinnitab ta. „Õpilasest lähtuv õpetamine pole endiselt iseenesestmõistetav. Mina pooldan tundide hilisemat algust ja pikemaid tunde, aga paraku tulevad paljud muudatused hariduses ootamatult ja korraga.“

Koolijuht ootab riigilt senisest rohkem koolitusi, õppematerjali ja metoodikat, mis toetaks õpetajaid ja kooli igapäevatöös. „Sama kehtib eestikeelsele haridusele ülemineku kohta – vahendeid ja metoodikat napib, kuigi esimesest õppeaastast saime Valgas kenasti üle. Keerulisem aeg on alles ees,“ ütleb ta.

Tammaru sõnul on aga tore töötada koos lahedate kolleegide ja õpihimuliste noortega ning teha koostööd lapsevanematega, kes mõtlevad kaasa.

„Segadust on aga põhikooli lõpueksamite toimumise aja varasemaks toomisega – ministeeriumi kommunikatsioon oli lünklik ja koolid jäid ise lahendusi otsima,“ räägib ta. „See ei ole õpilasesõbralik ega toeta õpetajate tööd. Samuti teeb muret õpilaste üha vähenev õpimotivatsioon ja õpitud abitus.“

Tammaru on kindel, et omavalitsused saavad koolipidajatena kenasti hakkama. „Seda vähemalt Valga poolt vaadatuna,“ lisab ta. „Abiks oleks riigi parem, varasem ja efektiivsem kommunikatsioon ning kaasamine ja tegelemine tegelike probleemidega. Siis saame üheskoos kenasti hakkama ka uuel algaval õppeaastal!“

Gümnasistide rekord 

Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi (MURG) direktori Raino Libliku sõnul seisab ees aasta täis ootusi. „Kool on nüüd komplekteeritud ja kevadel lõpetab esimene lend,“ räägib ta. „Nii palju gümnaasiumiõpilasi ei ole Eestis varem kunagi ühes koolis koos õppinud. Selle haldamine, logistika ja protsesside korraldamine on meie jaoks uus.“ Liblik ütleb, et kõige selle juures on nii võimalus kui katsumus tugeva õpetajatiimi loomine, praktiline ja valikurohke õpe ning tugeva tehnoloogilise ja emotsionaalse toetuse pakkumine õpilastele.
„Samal ajal mõjutab meid tugevalt ühiskonnas toimuv,“ lausub ta. „Olukord maailmas jõuab oma meeleolude ja ebakindlusega ka kooli. Surve on seoses elukalliduse tõusuga, töökoormuse ja selle tasustamise teema on üha enam arutluse all. Lisaks kiired muutused ja õppetööga seotud reformid, mida tuleb läbimõeldult juhtida.“
Liblikul on hea meel, et nii MURG-i
kui ka riigi püüdlus pakkuda valikurohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust on olnud tulemuslik. „Ka meie partnerid on koostöövalmis ja see on väga lahe,“ sõnab ta. „Õpilaste tagasiside näitab, et nad on koolis pakutuga rahul. Õpilased on meid üles leidnud.“
Libliku hinnangul on enim probleeme viimasel kahel aastal tekitanud õpilaste vastuvõtuga seotud teemad. „Kui eelmisel aastal jooksis kokku testi tegemise keskkond, siis käesoleval aastal ei tohtinud gümnaasium piirata põhikoolilõpetaja kandideerimist kooli ega kooli õppesuundadele,“ räägib ta. „Isegi küsida ei tohtinud midagi. Samas hoiab ehk mõni õpilane veel praegugi kinni kohta mitmes koolis ja teine on soovitud kohast ilma. Rääkimata administreerimisega seotud inimeste koormuse kasvust. Sellele peab algaval õppeaastal leidma lahenduse.“ 

Mureks töötasu ja järelkasv

Elva vallas Annikoru külas tegutseva Konguta Kooli juht Liina Tamm ütleb, et uue õppeaasta ootuses on rõõmu ja ärevust. „Rõõm on seotud uue alguse, õpilaste-õpetajate taaskohtumise, uute ülesannete ja kohustustega, uute rollidega, koolielu korraldusega jne. 

„Ärevus on tingitud ootusest, kas tuleme toime kõige sellega, mida riik, kohalik omavalitsus, õpilased ja vanemad meilt ootavad: õpikäsituse uuendused, haridusprojektid, AI laialdasem kasutus õppetöös. Õhus on palju lootust, aga kas tuleme toime?“ 

Tamme sõnul on ärevus tingitud ka meie idanaabri tegevusest, mis paratamatult avaldab mõju. „Õpetajate kvalifikatsiooni, töötasu ja järelkasvuga seotud probleemid jäävad varjutama ka algavat õppeaastat,“ arvab ta. „Kaasava hariduse valguses tuleks üle vaadata õpetajate toimetulek ja tunnikoormused.“ Tamme sõnul lisavad elevust ka sügisesed kohaliku omavalitsuse valimised.

Möödunud õppeaastale tagasi vaadates kinnitab Tamm, et see oli kooliperele edukas. „Valmis 22. meie kooli „Aastaraamat“ ja „Kolleegilt kolleegile“ kogemusraamat. Tore oli saada riigilt haridustoetusi nii tasemetööde tegemiseks kui ka planeerida lisaraha loodusõpetuse, liikumisõpetuse ja keeleõppe arendamiseks.”

Tamme sõnul oli läinud aastal probleemiks hariduskorralduse heitlikkus, just seoses seaduste ja määrustega. „Muudatusi oli palju, kohest ja kiiret reageerimist vajavad tegevused muutsid koolielu närviliseks,“ selgitab ta. „Vaimse tervise probleemid ühiskonnas laiemalt ja projektipõhisus hariduselus on suundumused, millega tuleb tulla toime ka uuel õppeaastal.“