Mis gümnaasiumikohtadega juhtus?

Põhikooli lõpueksamid olid jõudnud just lõppeda ja gümnaasiumisse sisseastumine alata, kui meedia vallutasid uudised, et kõigile gümnaasiumikohti ei jagu ning tiheda konkursi tõttu jäävad kohast ilma isegi heade tulemustega õpilased. Kõige teravam tundus probleem olevat Tartus ja Pärnus.

Haridusminister Kallas: ees ootavad suured muutused alates lastehoiust kuni doktorikraadini

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnul ootavad hariduselu põhjalikud reformid, mis puudutavad tasandeid alusharidusest kõrghariduseni. Kevadel sõlmitud koalitsioonileppe fookuses on eestikeelse õppe rakendamine, õpetajate karjäärimudel, haridusasutuste vastutuse jagunemine ning tugispetsialistide süsteemi ajakohastamine. Senisest suuremat pööratakse tähelepanu kutse- ja rakenduskõrghariduse kättesaadavusele ning doktorikoolituse mahule.

„Elagu väikesed asjad!“

Tabasalu Gümnaasiumi kirjandusõpetaja ja kirjanik Jürgen Rooste ütleb oma arvamusloos, et TI-ga seotu tundub talle suur, haaramatu ja ohjeldamatu. „Tehisintellekt ei ole see tuba, kus mina õpilastega kirjandusest rääkida tahaks. See tuba on ikka päristuba, kus on pärisraamatud, mis käivitavad mõtte- ja tundeprotsesse, mida millegi muuga avada ega käivitada polegi võimalik.“

„Pilk minevikku ja tulevikku“

Pea 30 aastat Keeleametit juhtinud Ilmar Tomusk ütleb, et Eesti õppekeelele üleminek on edukas vaid siis, kui nii õpetajad kui ka õpilased mõistavad, et eesti keel, mida koolis õpitakse, on olemas ka väljaspool kooli. Võimalus eesti keelt kasutada ei tohi tema sõnul jääda kooli seinte vahele, seda peavad toetama avalik ruum, avalikud teenused, sport, huviharidus, meelelahutus.

Koolijuhid õppeaasta eel: reformide ja kriiside keskel hoiab kooli koos pühendumus

Õpetajate Lehega jagasid oma mõtteid koolielu võimalustest ja valupunktidest uue õppeaasta eel koolijuhid Meelis Kond, Tiit Tammaru, Raino Liblik ja Liina Tamm.

Kõik peab klappima kui kellavärk!

Augusti lõpunädal on kooliraamatukogude töötajatele nii kiire aeg, et vahel pole aega kohvigi juua. Õpikud tuleb laenutada ju tervele koolile.

„Jagame nelja päevaga 660 õpilasele välja ligi 5800 õpikut,“  lausub Tartu Karlova Kooli raamatukogu juhataja Liivi Paumets.

Aegunud kutsega õpetajate taas kõrgkooli õppima asumine on aja raiskamine

Loodusainete õpetaja Ülle Sillasoo arutleb õpetajate kvalifikatsiooni- ja karjäärimudeli teemal. „Mida teevad need, kelle kutse on aegunud või kes tulevad ametisse pärast akadeemilise karjääri lõppu? Nende uuesti kõrgkooli õppima asumine on aja raiskamine.“

Kuidas hinnata seda, mida väärtustame?

Matemaatikaõpetajad Kadri Saaremaa ja Silvia Pajus on loonud II ja III kooliastme matemaatikaõpetajatele hindamisvahendid, mis toetavad üldpädevuste arengut. Veebikogumik on tasuta kättesaadav. Artiklis jagavad nad juhiseid materjalide kasutamiseks.

Õpetajakonto pakub võimalust end haridusmaastiku esindajana proovile panna

Viimastel aastatel on järjest rohkem õpetajaid leidnud tee sisuloomeni, et jagada sotsiaalmeedias oma klassiruumikogemust, õppematerjale ja haridusega seotud mõtteid. Annaliisa Post keskendus oma sel kevadel kaitstud magistritöös Instagramis tegutsevatele Eesti klassiõpetajatele ja heitis pilgu õpetajakontode omanike arusaamale oma identiteedist, Instagramist saadavale toele õpetajatöös ning sealsetele katsumustele.