Kolmandat õppeaastat maksab riik Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele pool palka juurde. Ehkki tormijooksu suure raha peale ei olnud, tuldi tööle ka väljastpoolt maakonda. Kas uued õpetajad on tööle jäänud?
Narva Eesti Gümnaasiumi ajalooõpetaja Vahur Kurvits:
„Narva Eesti Gümnaasiumisse kutsus mind üks noor ja tark naisõpetaja, kellest sai minu kolleeg. Sisse elasin hästi, mul ei olnudki selle ees hirmu. Minu arvates on see pigem mõtteviisi küsimus. Mulle on sümpaatne suhtumine „ei karda ja teeme ära“, mitte „oi-oi kui raske ja lootusetu“.
Mul on positiivse ellusuhtumisega kolleegid, kes ei virise. Toetav juhtkond. Kasuks on tulnud jalutuskäigud ühe Tallinna meisterõpetajaga. Olen ise nooruslikult uljas ja seiklushimuline, uusi paiku avastades tekib teatav maadeavastaja tunne. Oluline on ka isamaalisus ja aatelisus, soov ajada Eesti asja.
Meie ülesanne ongi eestimeelsust targalt ja nutikalt edendada.
Olen õppinud ja lõpetanud nii Tartu kui ka Tallinna ülikooli. Õpetajana töötasin varem nii Tallinnas kui Järvamaal. Praegu ma veel äraminemise peale mõelnud ei ole.
Foto on tehtud kooli fotoringis, kui õpilastel valmisid õpetaja Silja Malle juhendamisel meie õpetajate portreed. Allkiri võiks olla: Tunnelisse sattudes tuleb alati valguse poole tüürida.
Narvas hakkas riik palgatoetust maksma ajal, mil uksed avasid kaks riigigümnaasiumi: Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium.
„Olen saanud töötajad, kelle puhul olen kindel, et nad on minu väärtusruumi inimesed,“ lausus Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar kahe aasta eest uue kooli avamise eel Õpetajate Lehele.
Irene Käosaar
„Tahaks, et siia tulnutel tekiks tunne, et Narva kultuuriruum on väärtus ja siin on äge ka väljaspool kooli.“
„Pärast esimest aastat ei läinud meilt keegi ära. Teise aasta järel on kuigivõrd liigutud,“ ütleb Käosaar paar nädalat enne kooli algust. Viiest äraminejast neli ei olnud pärit Ida-Virumaalt. Mineku põhjused on erinevad. Üks õpetaja läks pensionile. Teine lahkus, sest abikaasa ei leidnud Narvas rakendust. Pelgulinna riigigümnaasium võttis ta avasüli vastu. Eesti keele õpetaja kutsuti Helsingisse tööle. Lahkus ka bioloogiaõpetaja, keda jagati poole aasta kaupa Tartu Tamme Gümnaasiumiga. Kuid enne leidis ta enda asemele magistriõppe tudengi, kes saab aasta ringi kohal olla. Üks õpetaja jätkab väiksema koormusega, sest „Noored kooli“ meelitas ta endale tööle. „Pahandasin, et nad peaks ju inimesi juurde tooma, mitte ära kutsuma,“ lausub Irene Käosaar.
Tänavu on juurde tulnud kolm õpetajat, aga matemaatikaõpetajat endiselt otsitakse. „Seis on hapu, aga igaühte me ei võta,“ rõhutab Käosaar. „Korrektne eesti keel ja väärtushinnangud on tähtsad. See elimineerib mitmed kandidaadid.“
Käosaare juhtimise all tegutsevad ka maja teises tiivas paiknev Narva Eesti Põhikool ja läheduses asuv Narva Vanalinna Põhikool.
„Kohalikud eestlased töötavad valdavalt eesti põhikoolis, nad on seal aegade hämarusest. Väikest liikumist on olnud, aga väljastpoolt pole kedagi tulnud,“ räägib Käosaar. Vanalinna põhikooli tuli äsja kaks „Noored kooli“ õpetajat.
„Seega on põhikoolid saanud endale kohalikud inimesed tööle ja on rahul. Juba enne seda, kui riik hakkas maksma 50% palgale juurde, said õpetajad lisaks 30%. See on aidanud inimesi hoida,“ ütleb Käosaar.
Vilistlased tulevad tagasi
Teise riigigümnaasiumisse, Narva Gümnaasiumi tuli kahe aasta eest kolmandik õpetajaist väljastpoolt maakonda, kolmandik oli kohalikud ja kolmandik mujalt Ida-Virumaalt.
Teivi Gabriel
„Õpilased ootavad enda ette eelkõige õpetajat, mitte rahateenijat.“
„Esimese aasta järel lahkus mujalt tulnutest kolm, mõni ütles kohe, et tuleb lühikeseks ajaks. Kandidaadid ei loo illusiooni, et jäävad siia igavesest ajast igavesti,“ räägib direktor Teivi Gabriel. „Kui inimene tuleb Ida-Virru, siis on oluline, et ta leiaks siin sõbrad, armastuse või kontaktid. Ühel äraminejal oli armastus mujal. Teisele pakuti võimalust õpetada eesti keelt Ungari ülikoolis. Karjääri- ja arenguvõimalus, millele elasime kaasa.“
Teise õppeaasta lõpus lahkus veel kaks inimest. Ühel noorel olid sügavalt isiklikud, eneseotsingutega seotud põhjused. Teisel oli tähtajaline tööleping ja kool ei jätkanud temaga koostööd.
Jõhvi Gümnaasium on juba kümme aastat tegutsenud. Õpetajad on seal valdavalt kohalikud. Vaid üks inimene tuli eelmisel aastal kaugemalt.
„Neli inimest oleme viimastel aastatel pensionile saatnud ja viis vilistlast asemele saanud, nende seas matemaatika-, füüsika- ja inglise keele õpetaja,“ lausub direktor Tatjana Ait. „Paarist õpetajast on saanud juhid kohalikus elus, säravad nüüd teises valdkonnas.“
Tatjana Ait juhib ajutiselt ka Kohtla-Järve Gümnaasiumi, kuna Hendrik Agurist sai kutsehariduskeskuse direktor.
„Kohtla-Järvel on tänavu koos minuga kümme uut inimest, seal on voolavus suurem kui Jõhvis,“ märgib Ait ja lisab, et eelmiste aastate liikumisest tal veel täpset ülevaadet pole.
Narva kuude munitsipaalkooli otsitakse tänavu õpetajaid Fontese kaudu. Linnavalitsuse kultuuriosakonna andmeil tuli 2024. aastal koolidesse väljastpoolt maakonda kümme uut õpetajat. Riigi palgatoetust sai 2023. aastal 144 kooli- ja 77 lasteaiaõpetajat. 2024. aastal oli neid juba vastavalt 156 ja 90 ning 2025. aasta esimeses pooles 161 ja 95.
Jõhvi valla koolides on kahe aasta jooksul saanud toetust kokku 88 õpetajat. Jõhvi Kesklinna Kooli tuli kahe aasta eest kümme uut õpetajat, Jõhvi Põhikooli eelmisel aastal kolm.
„Täiendav toetus on kindlasti aidanud õpetajaid leida,“ ütleb kommunikatsiooninõunik Küllike Kullerkupp. „Liikumist on viimastel aastatel rohkem olnud, kuid pigem positiivses suunas. Lisandunud on uusi noori ja kvalifitseeritud õpetajaid, aga ka tugipersonali. Õppeaasta alguseks on peaaegu kõik vajalikud õpetajad olemas.“
„Kui enne õppeaasta algust mingeid halbu üllatusi ei tule, on meil kõik õpetajad olemas,“ kinnitab ka Toila Gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv.
Kahe aasta eest mujalt tööle tulnud õpetajad on praeguseks kahjuks lahkunud – kes isiklikus elus toimunud muutustest, kes tervisest tulenevalt. Eelmisel aastal tuli kaks õpetajat oma ja üks naabermaakonnast, nemad jätkavad. Septembrist alustab tööd inseneriharidusega karjääripööraja, kes asub omandama õpetajakutset Tallinna Ülikoolis.
„Kindlasti on riigi palgalisa aidanud Ida-Virumaa koolidel õpetajaid leida nii teistest maakondadest kui valdkondadest, kuid mõnikord võib siiski selguda, et tööle tulnul puudub kutsumus või ei talu ta stressi. Seetõttu ei jää kõik õpetajad püsima,“ lausub Ilmjärv.
Palganumber on nüüd õiglane
Tatjana Ait on rahul, et kõrgem palk pole ainult väljastpoolt tulijaile, vaid ka neile, kes terve elu Ida-Virumaal töötanud. „Palganumber on nüüd õiglane. Saame öelda, et Ida-Viru õpetajaid väärtustatakse,“ sõnab Ait.
„Korraliku palga saamiseks ei pea meie õpetajad liiga suurt koormust võtma. See näitab, et palk on piisav: saab normaalselt ära elada ja jääb aega panustada ka kooli arengusse,“ lisab Irene Käosaar.
Teivi Gabrieli sõnul on nad töövestlustel küsinud, miks inimene tahab Narva tulla – et inimese isiklik miks läheks kokku kooli eesmärkidega. „Ei saa öelda, et ma poleks kohanud inimesi, kelle miks on ainult materiaalne,“ täheldab Gabriel. „On olnud vestlusi, kus rääkisime vaid palgast ja hüvedest ning muude teemadeni ei jõudnudki. Palk on oluline, kui inimene teeb oma elus muudatuse, aga see ei saa olla peamine. Kui on, ei tule meie koostööst midagi välja, sest õpilased ootavad enda ette eelkõige õpetajat, mitte rahateenijat.“
Gabriel toob nukra näite, kuidas tema oma laste õpetaja ütles tunnis, et tuli Ida-Virru raha pärast. Oleks naiivne arvata, et koolides selliseid inimesi pole.
„Mõnedki on jõudnud meie vestluselt ringiga järgmistesse koolidesse,“ lausub Gabriel. „Suures hädas võetakse tööle ka vaid raha pärast tulnuid.
Mul on hea meel, et pole ise pidanud tegema mugavusvalikuid, ei ole olnud nii raskes olukorras. Ma ei tea, mida teeksin, kui oleksin. Loodan, et sellist olukorda ei teki.“
Irene Käosaar juurdles mitu ööd, kas minna oma väärtushinnangutega vastuollu ning võtta üks kandideerija matemaatikaõpetajana tööle. „Loodad nagu alkohooliku abikaasa, et äkki mees jätab joomise maha,“ muigab Käosaar. „Aga kirjutasin eitava vastuse ja otsime matemaatikut edasi. Kui ei leia, lahendame probleemi muul moel. Kool kasvab, järgmised lennud on suuremad ja õpetajaid on pidevalt juurde vaja.“
Tatjana Ait lohutab kolleege, et varsti hakkavad neilegi sarnaselt Jõhvi Gümnaasiumiga vilistlased tööle tulema. Ida-Viru noored saavad kodupaigas hea keskhariduse ja lähevad pärast ülikooli sinna tagasi.
Kuidas uusi inimesi hoida?
„Direktor üksi ei suudagi, meeskond peab uued liikmed enda sekka vastu võtma. Oleme ühes väärtusruumis ja toetame neid kõik koos,“ vastab Tatjana Ait. Kui Jõhvi Gümnaasiumi tuleb uus inimene, püüab juhtkond teha nii, et ta saaks 16–18 tundi ja jõuaks käia ka kolleegide tundides. Et ta poleks hommikust õhtuni rakkes, vaid jõuaks ka kolleegide-õpilastega suhelda.
„Kõiki inimesi peab hoidma, ükskõik, kas ta tuleb hommikul tööle Narvast, Kohtla-Järvelt või kaugemalt,“ rõhutab Teivi Gabriel. „Koolikultuur peab toetama igaühte. Teise aasta poole pealt oli näha, et inimesed hakkasid väsima. Mitte ainult kaugemalt tulnud. Pakumegi õpetajatele võimalust pärast tööd liikuda, veedame koos mõnusalt aega. Õpetajad algatasid kunstiõhtuid, teeme ise kunsti ja head süüa. Kui kõik tunnevad end hoituna, siis hoitakse ka neid, kes kaugemalt tulnud.“
Irene Käosaar nõustub, et väljastpoolt tulijatel ja kohalikel vahet ei tehta. Aga inimene tahab vahel lisaks kolleegidele ka teisi nägusid näha. Käosaar tuli Narva juba mõne aasta eest ja kohanes siin. Nüüd on ta andnud nõu, mida väljaspool kooli teha, vedanud oma inimesi kultuuriüritustele ja viinud kokku kohalikega, et neil tekiks võrgustik. Õpetajad osalevad linna mälumänguvõistlustel, rahvatantsuringis, Vabalava, Station Narva ja muudel üritustel.
„Tahaks, et siia tulnutel tekiks tunne, et Narva kultuuriruum on väärtus ja siin on äge ka väljaspool kooli,“ räägib Käosaar. „Mul on hea meel, et paljud tulijad on ostnud siia korteri ja ajanud juured alla.“
Käosaar on pidanud õpetajate Narvaga sidumist väga tähtsaks. Ta leiab, et väärt inimesi tuleb hoida.
„Arvan ka, et Ida-Virus õpetamise kogemus on väärt asi,“ sõnab ta. „Ühest aastast on muidugi vähe, aga kui oled juba kolm-neli aastat siin olnud, on see edaspidi sinu CV-s suur pluss.“
Ida-Virumaa palgatoetus
• Toetust saab kokku ligikaudu 1650 õpetajat, tugispetsialisti ja juhti.
• Alates 1. septembrist 2023 on läinud Ida-Virumaale tööle üle 500 õpetaja.
• Palgatoetus oli 2025. aasta I poolaastal üldharidus- ja kutsekooliõpetajaile täiskohaga töötamisel 910, lasteaiaõpetajaile 546, tugispetsialistidele 910 eurot kuus. Toetust makstakse ka haridusasutuste juhtidele.
• Tänavu maksti esimesel poolaastal toetusteks 10,77 mln eurot.
• 2024. aastal maksti kahes voorus kokku 14,46 mln, 2023. aastal septembrist detsembrini 4,4 mln.
• On mitmeid õpetajaid, kes said toetuse saamise otsuse juba I voorus 2023. aasta sügisel, kuid on vahetanud kooli. I voorus sai toetust ligikaudu 1200 õpetajat ja tugispetsialisti.
• Toetusele ei kvalifitseeru üldjuhul ligikaudu 10% inimestest, kellele seda taotletakse.
• Õpetajad liiguvad ka õppeaasta jooksul: vahetavad kooli Ida-Virumaa piires, aga ka maakondade vahel toimub lahkunud õpetajate asendusi (määrus lubab toetust üle kanda).
• 2025. aasta II vooru taotlusi saab esitada 11. septembri südaööni.
Allikas: HTM
Lisa kommentaar