„Tänase seisuga pole meil eesti keele ja kirjanduse õpetajat 40 tunni jaoks,“ ütleb augusti viimasel nädalal Kindluse Kooli juht Reelika Turi. „Need tunnid tuleb kellegi vahel ära jagada. See põhjustab ülekoormust ja stressi, juhid peavad võtma lisatunde, millega seoses hakkab kannatama juhtimiskvaliteet.“
Kindluse Kool on 9-klassiline üldhariduskool Rae vallas Harjumaal. Kõige teravam puudus on seal eesti keele ja kirjanduse õpetajatest ning logopeedidest. „Viimase nelja aasta jooksul pole meile kandideerinud ühtki logopeedi,“ lausub Turi.
Tema sõnul tundub mitmes valdkonnas, et ei ole õpetajaid, kes üldse võiksid kandideerida. „Pole isegi neid, kes õpiks magistriõppes. Kool saab aga ettekirjutusi, et pole suutnud vajalikke ametikohti täita,“ tajub ta ebaõiglust. „Oleme tohutult panustanud, et majas oleks mõnus töökultuur, võtame vastu külalisi, osaleme aasta kooli konkursil, kuulutame, kuulutame, kuulutame. Kõik tuttavad on läbi küsitud. Võimaldame uutele töötajatele sisseelamisprogrammi ja mentorit.“
Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori Hiie Asseri sõnul tunneb kool puudust matemaatika- ja bioloogiaõpetajast. „Kõik õppekavas kirjeldatud tunnid toimuvad ja mul ei ole alust väita, et õppetöö on häiritud,“ lausub ta. „Lihtsalt mõned õpetajad töötavad suure koormusega. Õpetajaid otsime traditsioonilisel viisil ja olemasolevatele püüame luua hea töökeskkonna, niipalju kui see meie võimuses on.“
Valga Põhikooli ja Valga Priimetsa Kooli direktori Tiit Tammaru sõnul on suurim katsumus professionaalsete pedagoogide ja tugispetsialistide otsimine. „Aeg-ajalt tundub reaalainete õpetaja otsimine lausa tühja tuule tallamisena, tugispetsialistidest rääkimata,“ räägib ta. „Tõsine kriis on muusikaõpetajatega.“
Tallinna piiril Saue vallas tegutseva Laagri Kooli direktor Toomas Artma ütleb, et kõige raskem on leida õpetajaid põhiainete – matemaatika, eesti keele ja loodusainete, sealhulgas keemia ja füüsika – õpetamiseks.
„Viimastel aastatel on tekkinud ka uus probleem: tuleb leida kvalifikatsiooniga B-keele õpetajad,“ nendib ta. „Riik kehtestas ootamatult nõude, et koolid peavad pakkuma võimalust valida vähemalt kahe B-võõrkeele vahel. Juba enne ei olnud piisavalt võõrkeeleõpetajaid. Lisaks seati kõikidele õpetajatele kõrged eesti keele oskuse nõuded: aineõpetajatele C1- ja võõrkeeleõpetajatele B2-tase. Näiteks hispaania, prantsuse, itaalia või jaapani keele õpetajaid, kes valdaksid oma ainet emakeele tasemel ja eesti keelt vähemalt B2-tasemel, Eestis peaaegu et pole. Kaks järjestikku seatud nõuet panevad koolid väga keerulisse olukorda.“
„Klassijuhataja peab kuulama ära iga lapsevanema teooriad ja vahendama erinevaid arusaamu. Lisaks tuleb lahendada vastandlike vaadetega vanemate/õpilaste omavahelisi probleeme.“
Artma sõnul on omaette katsumus klassijuhatamine. „See on muutunud justkui avalikuks aruteluks tuulepargi rajamise teemal. Klassijuhataja peab kuulama ära iga lapsevanema teooriad ja vahendama erinevaid arusaamu. Lisaks tuleb lahendada vastandlike vaadetega vanemate/õpilaste omavahelisi probleeme. Paraku jääb seetõttu tagaplaanile sisuline töö: arenguvestlused, õpilaste arengu jälgimine ja aineõpetajate koostöö koordineerimine,“ kirjeldab ta.
Õpetajate nappuse tõttu peavad koolid sageli komplekteerima meeskonnad vähese kogemusega inimestest. „Ka kogenud õpetajad ei suuda liiga suure töökoormuse tõttu korraldada õppetööd sellisel tasemel, nagu lapsed väärivad,“ selgitab direktor. „Kui riik looks tingimused, mis motiveeriksid inimesi õpetajaks õppima ja õpetajana töötama, paraneks nii õppetöö kvaliteet kui ka koolide sisekliima.“
Laagri Kool püüab olemasolevaid õpetajaid hoida töökoormuse läbimõeldud jaotamise, meeskonnavaimu tugevdamise ning heade töötingimuste abil. „Uute õpetajate leidmiseks kuulutame end julgelt välja, kasutame kogukonna ja õpetajaskonna võrgustikke ning kutsume meie koolis praktikal käivaid tudengeid tulevikus meile naasma,“ ütleb Artma.
Koolijuht lausub, et kohalikud omavalitsused teevad väga palju tööd ja kulutavad palju raha, et koolidele toeks olla. „Hindan kõrgelt kõikide kohalike omavalitsuste püüdlusi koolivõrku hoida, paremaks muuta ja õpetajaid väärtustada,“ tunnustab ta.
„Riik seevastu ütleb ministri suu läbi üht ja töötab ametnike näol ja õigusaktide kaudu haridusvaldkonna paremaks muutumisele suuresti vastu. Võõrkeeleõpetajate näide sobib teema ilmestamiseks hästi. Kui aasta kooli tiitli üleandmisel ütles minister, et tiitli pälvinud kooli tugevus on õpetatavat võõrkeelt emakeelena valdavad õpetajad, ja küll need inimesed lähiajal ka Eesti kooli integreeritakse, olid HTM-i ametnikud teises koolis ja sisuliselt andsid korralduse samasugused õpetajad haridussüsteemist (koolist) eemaldada. Mulle koolijuhina tundub, et riigi soovid on üldjuhul õilsad, aga ei arvesta olusid.“
„Tunde peavad sageli läbi viima õpetajad, kellel puudub selleks kvalifikatsioon. See mõjutab õpilaste õpitulemusi ja motivatsiooni.“
Põlva Kooli direktor Janek Riives ütleb, et kompetentsusnõuetele täielikult vastavat õpetajat on keeruline leida mis tahes valdkonnas. „Selle aasta jooksul pole ette tulnud, et õpetaja ametikohale oleks kandideerinud mitu nõuetele vastavat õpetajat,“ lausub ta. „Eriti terav on probleem matemaatika-, eesti keele, saksa keele ja muusikaõpetajatega.“
Riivese sõnul mõjutab õpetajate nappus igapäevast õppetööd mitmel tasandil. „Tunde peavad sageli läbi viima õpetajad, kellel puudub selleks kvalifikatsioon. See mõjutab õpilaste õpitulemusi ja motivatsiooni,“ selgitab ta. „Olemasolevad õpetajad on ülekoormatud, see suurendab läbipõlemisriski ja võib viia töölt lahkumiseni. Õpetajaskonna ebastabiilsus mõjutab klassikultuuri ja õpilaste usaldust haridussüsteemi vastu jne. Kokkuvõtvalt mõjutab see kõik õppetöö kvaliteeti ja õpetajate motivatsiooni.“
Koolijuhi sõnul on töötingimused õpetajate hoidmiseks paindlikumaks muudetud. Võimaldatakse osalist koormust, kaugtööd ja individuaalset töökorraldust. „Tugimeeskonda on tugevdatud eripedagoogide ja psühholoogidega, et toetada õpetajaid keerulises olukorras,“ selgitab ta. „Uusi õpetajaid toetatakse mentorite ja koolisisese juhendamisega. Oleme kaasanud õpetajaid programmist „Noored kooli“ ning meil on ka nn karjääripöörajaid.“
Möödunud aastal koondati Põlva valla üldhariduskoolid haridusreformiga ühtse juhtimise alla. „Reform ei vähendanud aga vajadust õpetajate järele,“ lausub koolijuht. „Ma ei oska välja tuua ühtegi riigi ja omavalitsuse tasandil tehtud muudatust, mis oleks viimase aasta jooksul õpetajate puudust leevendanud.“
Riives hindab positiivseks õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamist Tartu ja Tallinna ülikoolis, kutsestandardite uuendamist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendkoolituse pakkumist, kuid selle mõju ei ole Põlvasse veel jõudnud.
„Üks peamisi vajakajäämisi on õpetajate palgatase,“ toob ta välja põhilise murekoha. „Praegu ei vasta palgatase töö sisule ega olulisusele. Teine probleem on üldine ääremaastumine, noored liiguvad tõmbekeskustesse. Maal on õpetajaid keeruline leida, kuid riigi meetmed ei arvesta piisavalt piirkondade eripära.“
Abinõud õpetajate puuduse leevendamiseks
HTM-i haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaeksperdi Taavi Kreitsmanni sõnul on õpetajate puudus pidevalt muutuv suurus.
„Seda, kui palju kusagil õpetajaid täpsemalt puudu on, teab eeskätt koolipidaja ehk enamjaolt kohalik omavalitsus, sest üle Eesti ei ole pilt ühesugune,“ selgitab ta. „Eestis on märkimisväärne hulk õpetajaharidusega inimesi, kes õpetajana ei tööta. Nende kooli tagasi toomiseks teevad koolijuhid ja -pidajad aasta ringi värbamistööd. Puudus on eeskätt loodus- ja täppisteaduste, matemaatika-, eesti keele õpetajatest ja tugispetsialistidest.“
Haridusministeeriumi andmed näitavad, et viimasel viiel õppeaastal on üldhariduskoolis õpetajatööd alustanud (st esmakordselt õpetajatööd alustanud ja ametisse naasnud)keskmiselt 1989 õpetajat ning ametist on lahkunud (ajutiselt eemal viibijad ja lõplikult ametist lahkunud)keskmiselt 1679 õpetajat. Esmakordselt on üldhariduskoolis õpetajakarjääri alustanudviimasel viiel õppeaastal keskmiselt 1254 õpetajat.
Kreitsmann ütleb, et õpetajapuuduse leevendamine on riigi jaoks prioriteet ja selle nimel on astutud olulisi samme. „Näiteks pakutakse õpetajaks õppijatele toetust 400-eurose stipendiumi näol, õpetajahariduse vastu huvi tõstmiseks suurendasime õppekohtade arvu ja Ida-Virumaal võimaldame õpetajatele kõrgemat palgakoefitsienti,“ loetleb ta.
Kokku loovad ülikoolid 2025/2026. õppeaastal õpetajakoolituse valdkonnas riigi rahastuse toel ligi 1500 õppekohta ehk samas suurusjärgus nagu 2024. aastal. Lisaks eraldas ministeerium 2025. aastal kolmele ülikoolile (TÜ, TLÜ, EMTA) kokku 6,6 miljonit eurot õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel õppivatele üliõpilastele stipendiumi maksmiseks. 400 euro suurust stipendiumi hakati maksma alates 2023/2024. õppeaastast õpinguid alustanud üliõpilastele.
Õpetajaks õpitakse rohkem
Kreitsmanni sõnul on rõõmustav, et üha rohkem inimesi valib õpetajaameti. „Nende seas on kõrgelt haritud karjääripöörajaid, kel ei pruugi olla õpetajakutset,“ räägib ta. „1. septembrist jõustuvad uuendatud kutsestandardid, mis muudavad õpetajakutseni jõudmise paindlikumaks. Paindlikkus on oluline märksõna ka tasemehariduses. Koostöös ülikoolidega suureneb mikrokraadide ja täienduskoolituste hulk, mille kaudu saab soovija endale sobivas tempos ja mahus jõuda õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks vajaliku magistrikraadi või õpetajakutseni. Õpetajaameti olemus muutub – tee selleni peab ka ajaga kaasas käima.“
Sihtgrupi laiendamiseks ja kutsekindluse suurendamiseks on kavas muuta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. „Plaanis on kaotada doktorikraadi omanikel õpetajakutse nõue ning võimaldada pedagoogilise kõrghariduse enne 2013. aastat omandanutel vastata kvalifikatsiooninõuetele eelneva töökogemuseta,“ räägib ta. „Õpetajana töötava tudengiga, kes alles õpib õpetajaks, võib koolijuht edaspidi sõlmida tähtajalise töölepingu senise ühe aasta asemel kuni kolmeks aastaks. See annab nii koolile, õpetajale kui ka õpilastele kindluse, et nõutava kvalifikatsioonini jõudmiseni saab õpetaja rahulikult klassi ees või soovi korral ka klassi taga seista.“
Kreitsmanni kinnitusel makstakse omavalitsustele edasi lasteaiaõpetajate palgatoetust ja suurendatakse õppekohtade arvu lapsehoidjate koolitamiseks. „Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks alustatakse läbirääkimisi kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks, laiendatakse haridussüsteemi tugispetsialistide profiili (kõneterapeut, vaimse tervise õde jne) ja koostatakse kaasava hariduse teenuse standard,“ loetleb ta abinõusid.
Lisa kommentaar