• Sel nädalal avaldasid Stenbocki maja ees päästjate ja politseinike kõrval meelt ka haridustöötajad, et panna valitsusele südamele: õpetajate palka on vaja tõsta. Valitsusest on viimastel nädalatel kõlanud, et palgatõus peab olema prioriteet, ja meeleavalduse eesmärk oli seda plaani toetada. 

Mina jõudsin Stenbocki maja ette küll enne meeleavalduse ametlikku algust, kuid suur osa rahvast oli juba kohal. Üks ürituse eestvedajatest ütles kohe algatuseks ruuporisse, et kohale on tuldud avaldamaks valitsuse palgatõusuplaanile toetust. Ta kutsus jääma rahumeelseks ja laskma kõik autoga ja ka jala tööle tulevad ministrid rahulikult läbi. Seda ka tehti ja kui esimene must minibuss oli demonstrantide vahelt läbi sõitnud, said inimesed ruuporist kiita. Mõtlesin endamisi, et kui mõni lõuna- või keskeurooplane juhtunuks seda pealt nägema, ei saaks ta üldse aru, et tegemist on meeleavaldusega. 

„Kui meid tullakse olematu palgatõusuga narrima, siis kaaluvad õpetajad kindlasti kõiki seaduslikke vahendeid, et enda ja Eesti hariduse eest seista.“

Reemo Voltri

Ei saa salata, et teatud määral passiiv-agressiivsust sellest kõigest õhkus, kuid seda mitte pealetükkivalt. Vesteldes Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe Reemo Voltriga, sai selgeks, et kuigi valitsuse viimase aja väljaütlemised annavad palgatõusuks lootust, ei tohi jalga gaasipedaalilt võtta. „Me seisame siin täna sellepärast, et õpetajate töötasu on pärast viimaseid Riigikogu valimisi võrreldes keskmise palgaga kümne protsendipunkti võrra langenud – kuigi on lubatud, et õpetaja, kes on kõrgharidusega spetsialist, saab palka 120 protsenti keskmisest,“ alustas ta. 

Voltri jätkas, et õpetajate palk on praegu 15 protsendi võrra väiksem kui keskmine palk ja see on peamine põhjus, miks õpetajad ametist lahkuvad. „See on Eesti haridussüsteemi põhiline ja kõige suurem probleem. Et see veel rohkem meie hariduse kvaliteeti mõjutama ei hakkaks, peame tagama olukorra, kus Eestis on kõigi õpilaste ees kvalifitseeritud õpetajad, kelle ametit väärtustatakse. Ja see väärtustamine peab kajastuma ka palgas.“

Kuigi lisaks plaanitavale 7–10-protsendilisele palgatõusule tõstaks palkasid ka maksuküüru kaotamine, rõhutas Voltri, et õpetajaametit see väärtustada ei aitaks – maksuküüru ei kaotata ju ainult õpetajate jaoks. „See tähendab, et õpetajaamet ei ole tööturul ka pärast seda konkurentsivõimeline. Kõrgharidusega spetsialistide palgad Eestis on umbes 30 protsenti keskmisest töö-tasust kõrgemad. Need käärid on väga suured. Oluline on väärtustada õpetaja-ametit ka teiste ametitega võrreldes,“ sõnas ta.

Ükshaaval saabusid kohale ka ministrid. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et riigieelarve koostamisel otsustatakse esmalt palgatõusud ja seejärel tegeletakse muuga. Ta rõhutas, et palgad on absoluutne prioriteet.  

Reemo Voltril olid meeleavaldusel käed tööd täis. Enne kui ta meie mikrofoni eest edasi ruttas, tuletas ta meelde, et lubadused on täitmiseks ja valitsusel on ees veel kaks eelarvet, mida koostades õpetajate palk keskmisega võrreldes 120 protsendini tõsta. Valitsusel on viimane aeg oma lubadused täita! Ennetavalt on EHL Voltri sõnul pöördunud ka riikliku lepitaja poole ja kuna kompromissini ei jõutud ning erimeelsuse protokolliga lõpetati menetlus ära, on õpetajatel juba praegu ka õigus streikida. „Kui meid tullakse olematu palgatõusuga narrima, siis kaaluvad õpetajad kindlasti kõiki seaduslikke vahendeid, et enda ja Eesti hariduse eest seista,“ lõpetas Voltri. 

Toompealt alla kõndides lootsin, et õpetajate streigiks põhjust ei tule ja ma ei pea seda siia üles kajastama tulema.