Foto: HTM

Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine asendub tegevustoetusega

Valitsus kiitis heaks neli määrust, mis on seotud uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse rakendamisega. Teadus- ja arendusasutuste jaoks on kaalukaim määrus, millega kehtestatakse alates 2026. aastast tegevustoetuse eraldamise kord. 

Minister Kristina Kallas märkis, et uus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus jõustub oktoobrist. „Oluline on, et teaduse ja innovatsiooni korraldus ei toimiks üksteisest eraldi, vaid et me juhiksime neid protsesse tervikuna. Uuendatud juhtimise eesmärk ongi kasvatada nende vahelist ühisosa, et teadusest sünniks rohkem lahendusi, mis annavad lisaväärtust nii ühiskonnale kui ka majandusele.“

Haridus- ja Teadusministeerium hakkab tegevustoetust eraldama ainult riigi ning avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ning rakenduskõrgkoolidele. Eraõiguslikele evalveeritud teadus- ja arendusasutustele hakkab toetust eraldama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sarnaselt baasfinantseerimisega on tegevustoetuse saamise eelduseks, et teadus- ja arendusasutus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud. 

Tegevustoetust eraldatakse valemipõhiselt kokkulepitud näitajate põhjal. Tegevustoetus koosneb 70% ulatuses baasosast ning 30% tulemusosast. Tulemusnäitajate puhul on senisest suurem kaal antud teadlaste järelkasvu ning teadustulemuste kommertsialiseerimisega seotud näitajatele. Rahvusteaduste toetamiseks nähakse ette vähemalt 5% Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevustoetuse eelarvest.

Kaks heakskiidetud määrust reguleerivad nõuandvate kogude tegevust. Valitsust nõustav teadus- ja arendusnõukogu asendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukoguga, st lisandub innovatsioonipoliitika vastutusala. Eraldi teadus- ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse kahe ministeeriumi ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon, mis toob kaasa tihedama koostöö. 

Neljas määrus täpsustab riiklike teaduspreemiate määramist. Teaduspreemiaid on kolme liiki: elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, valdkondlikud aastapreemiad eelmiste aastate parimate teadustööde eest ning preemia väljapaistva teadusliku avastuse eest. 

Riigikogu võttis uue Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse vastu tänavu juunis. Seadusemuudatuste tõttu tuleb koostada või uuendada kokku 16 rakendusakti, millest neli on valitsuse määrused ning ülejäänud haridus- ja teadusministri määrused. 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Põhikoolilõpetajatele luuakse uus õpitee – ettevalmistav õpe

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega luuakse raamid ettevalmistava õppe korraldamiseks ning…

2 minutit

Selgusid Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Esmaspäeval, 17. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Kirjastuse Päike ja Pilv, Eesti Lastekirjanduse Keskuse…

1 minut

Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja tunnustuspreemia laureaat on Paul Bobkov

Eesti tantsuajaloo suure mõjutaja, tantsija, tantsulavastaja ja pedagoogi Gerd Neggo (09.11.1891–01.09.1974) nimelise tantsuõpetaja…

2 minutit
Õpetajate Leht