Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kinnitas neljapäeval lõppenud eelarveläbirääkimiste järel, et kõige olulisem tulemus oli kokkulepe tõsta haridus- ja sisejulgeolekutöötajate palka ligikaudu kümne protsendi võrra.

Õpetajate palga alammäär kerkib 8,2 protsenti ja kaks protsenti suureneb diferentseerimisfond. Õpetaja palga alammäär on järgmisel aastal 1970 eurot.

Kristina Kallas kinnitas kolmapäeva pärastlõunal, et õpetajate ametiühing kordas oma soovi: järgmisel aastal peab alampalk tõusma 2200 euroni ehk 21 protsenti. „Selline tempo ei ole praegu jõukohane riigile, omavalitsustele ega koolipidajatele,“ nentis ta.

Kallase sõnul sõltub konkreetse õpetaja palk sellest, kui palju omavalitsus või kool diferentseerimisfondist juurde annab. „See on igas koolis ja omavalitsuses erinev,“ lisas minister.

Läbirääkimistel arutati ka õpetajate palga diferentseerimist ainepõhiselt. „On pakutud, et matemaatikaõpetajatele võiks maksta rohkem kui teistele,“ lausus minister. „Ma mõistan õpetajate puuduse probleemi, kuid see ei ole igal pool ühesugune. Mõnes koolis otsitakse inglise keele õpetajaid, teises on suur puudus eesti keele õpetajatest. Vene koolides vajatakse õpetajaid, kes oskavad eesti keeles õpetada. Kui kehtestada üleriigiline koefitsient ainult ühele ainele, lahendab see probleemi ühes kohas, kuid tekitab muret mujal.“ 

Ministri sõnul on mõistlikum suurendada diferentseerimisfondi, mis annab koolidele ja koolipidajatele palkade määramisel suurema vabaduse. „See sõltub sellest, millise hinnaga on võimalik tööturult näiteks matemaatika- või eesti keele õpetajat leida. Kui diferentseerimisfondi suurendada, saab maksta kõrgemat palka neile, kelle järele on suurem nõudlus,“ märkis Kallas.

“Eesti õpetajad on aastaid oodanud seda, mida poliitikud on lubanud – et õpetaja palk algaks riigi keskmisest. Selleks küsisime 20-protsendilist palgatõusu. On selge, et see järgmisel aastal ei realiseeru.

Küsimusele, kas palkade diferentseerimine võib koolis tekitada ebavõrdsustunnet või kadedust, vastas minister: „Muidugi võib, aga reaalsus on see, et teatud ainevaldkondade õpetajatel on võimalik tööturul väljaspool kooli oluliselt kõrgemat palka teenida. Seetõttu on õpetajate palgad juba praegu teatud määral diferentseeritud ning see suund pigem süveneb.“

Minister rõhutas, et õpetajate töötasu oli eelarveläbirääkimistel tema suurim eesmärk. „Õpetajate palk ei ole kaks aastat korralikult tõusnud, nende ostujõud on langenud. Võitlen vähemalt kümneprotsendilise kasvu nimel,“ ütles ta.

Ametiühing: see ei ole piisav

Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri nimetas läbirääkimisi konstruktiivseteks ja rõhutas, et lisaks ministrile olid laua taga ka mitme erakonna ning linnade ja valdade liidu esindajad. „Eesti õpetajad on aastaid oodanud seda, mida poliitikud on lubanud – et õpetaja palk algaks riigi keskmisest. Selleks küsisime 20-protsendilist palgatõusu. On selge, et see järgmisel aastal ei realiseeru,“ märkis Voltri.

Tema sõnul ei ole kümneprotsendiline palgafondi kasv piisav, kuid vähemalt peataks languse. „Viimastel aastatel on õpetajate palk võrreldes riigi keskmisega langenud ligi kümme protsendipunkti. Kui astuda kas või väike samm tõusu suunas, liiguksime vähemalt õiges suunas,“ lausus ta.

Voltri sõnul kasvaks õpetaja palga alammäär kümneprotsendise palgafondi tõusuga 35-tunnise töönädala eest 1820 eurolt 1970 euroni.

Ta rõhutas, et valitsuse lõplik otsus määrab õpetajate edasised sammud. „Kui kokku lepitakse oluliselt väiksema protsendi peale, kui minister täna välja ütles, on õpetajad sunnitud otsima uusi võimalusi, kuidas Eesti haridust kaitsta. Oleme neilt juba küsinud, kas nad on meeleavaldusteks või isegi mitmepäevaseks streigiks valmis. Nad on,“ ütles ametiühingu juht.

Minister Kallas kinnitas, et streigiähvardusi seekord laua taga ei kõlanud ning läbirääkimised kulgesid rahulikult. Ametiühingu sõnum on siiski selge: kui õpetajate palgad ei hakka liikuma riigi keskmise suunas, on õpetajad valmis ka radikaalsemateks sammudeks.

Omavalitsuste seisukoht: palgatõus tuleb, aga surve kasvab

Omavalitsuste poole pealt tõi Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Robert Lippin välja, et probleem ei ole ainult õpetajate palgas, vaid süsteemis laiemalt.

Lippin rõhutas, et omavalitsused ei ole palgatõusu vastu, kuid soovivad pikemat ja selgemat vaadet. „Ei piisa sellest, et igal sügisel arutame järgmise aasta võimalusi. Riigieelarve strateegia peaks andma ette pikema plaani, kuid tegelikult muudetakse seda poliitilise vajaduse järgi,“ märkis ta.

Küsimusele, kas omavalitsused tulevad kümneprotsendilise palgatõusuga toime, vastas Lippin: „Tegelikult räägime alampalga 8,2-protsendilisest kasvust. Mõni omavalitsus on eelarves arvestanud seitsmeprotsendilise tõusuga, mõni aga ainult viiega. Neil on kindlasti keerulisem, kui otsustatakse suurema kasvu kasuks.“

Kose vald: pingutame, aga vajame riigi tuge

Kose valla haridusnõunik Kristel Kook-Aljas sõnas, et vald peab õpetajate palgatõusu õigeks, kuid see toob kaasa suure koormuse. „Kahekümneprotsendiline tõus oleks omavalitsusele väga keeruline,“ nentis ta. „Lisaks õpetajatele peame tõstma ka lasteaiaõpetajate palka. Samuti ei saa me mööda vaadata kultuuri- ja raamatukogutöötajatest ning huvihariduse inimestest, kelle palk on aastaid paigal püsinud,“ märkis ta.

Kook-Aljase sõnul on valitsuse laual realistlikum variant: 8,2-protsendiline palgatõus koos diferentseerimisfondi suurendamisega. „Sellega saame hakkama, kui pingutame ja vaatame oma kulud üle. Võib-olla tuleb mõni ametikoht restruktureerida, et püsida eelarve piires.“

Kook-Aljas rõhutas, et riik peaks omavalitsusi lasteaiaõpetajate ja huvihariduse töötajate palga maksmisel senisest rohkem toetama. „Praegu on koolijuhid hädas uute õpetajate leidmisega. Matemaatikaõpetajad ja teised spetsialistid leiavad tööturult hõlpsasti paremini tasustatud töökoha. Seetõttu tuleb hakata palku rohkem diferentseerima: pakkuda kõrgemat tasu nende ainete õpetajatele, milles koolis spetsialiste napib. See võib koolides küll kadedust tekitada, kuid me elame turumajanduses ja peame arvestama nõudluse ja pakkumisega.“