Nii nagu õpetajad, valmistuvad ka kultuuriasutused algavaks õppeaastaks ja kõigil on kibekiire. Liigutav on tajuda, kui palju pingutatakse selleks, et lapsed ja noored oleksid hingelt rikkamad ning et haridus käiks kultuuriga käsikäes.

Rääkides õpetajate ja koolijuhtidega, on peamine tagasiside kultuuriranitsa kasutajatelt tänulikkus, et toetus eksisteerib. Nagu üks koolijuht ütles: „See on pisku, aga abiks seegi.“ Teine juht lisas valusa tõe: „Toetus on väga vajalik, sest mõnele lapsele on see ainuke võimalus saada kodust ja kodukülast välja.“

Selge on see, et mida kaugemal on õpilane suurtest keskustest ja kultuuriasutustest, seda rohkem tuleb õppekäigud, külastuste mitmekesisus ja kasutegur läbi mõelda, rääkimata kuludest. Siiski on koolid teinud väga head tööd – vaheanalüüsist tuleb välja, et praegu jõuab muuseumisse ja teatrisse kümnest Eesti õpilasest 7–8, elamus- ja teaduskeskustesse umbes pooled, kinno ja kunstigaleriidesse keskmiselt 3–4, giidiga linnatuurile kaks ning kontserdile vähem kui kaks õpilast kümnest.  

Tõepoolest, viimase kolme aasta statistika näitab, et kontsertidele jõuab järjest vähem õpilasi (langus on 21%-lt 2023. aastal 15%-le 2025. aastal), samal ajal kui muuseumite ja teatrite külastatavus on tõusnud enam kui 10%. Sellest ajendatuna panid muusikaorganisatsioonid sarnaselt muuseumite ja teatritega sel kevadel seljad kokku ning moodustasid muusikahariduse võrgustiku. Septembri alguses valmis juba esimene ühine infokiri muusikaõpetajatele. Rõõm on näha, et kõik kultuurivaldkonnad otsivad lahendusi ja paremat koostööd nii koolide kui ka aineliitudega.

Õpetajate tagasiside näitab, et kultuuriranitsa õppekäigud ja külastused on kõige efektiivsemad juhul, kui õpetajal on võimalik toetust kasutada lähtuvalt oma ainekava plaanist ja vajadustest. Õpilased hindavad koolist väljaspool käimist ja uusi kogemusi, interaktiivsust ning kaasamist nii haridusprogrammides kui ka nende valimisel. Järjest enam soovivad ka õpetajad põnevaid ja kaasavaid lahendusi – näiteks võimalust külastada pärast etendust lastega teatri lavatagust, mõtestada pärast tantsuetendust ühiselt tantsijatega sisu ja katsetada ise loovat eneseväljendust, kohtudes kirjanike ja illustraatoritega ning proovides ka ise loovkirjutamist või kunsti.

Kokkuvõttes on kõige olulisem see, et õpetaja teaks: kultuuriranitsa näol on olemas tugi, et õppetööd kultuuriga rikastada ning kasvatada sellega õpilastes teadmisi, loovust, koostööoskust ja kultuuritunnetust. Oluline on ka, et toetuse leiaks üles need, kes seda veel kasutanud pole – iga Eesti õpilane võiks vähemalt kord aastas kultuurielamuse võrra rikkamaks saada. 

Lisainfot kultuuriranitsa toetusmeetme kohta leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

---

Kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eestvedamisel 2022. aastal loodud 1,5 miljoni euro suurune toetusmeede, mille eesmärk on soodustada laste ja noorte osalemist kultuurielus, kultuuri hindava publiku järelkasvu ning luua tingimused kultuuris osalemiseks. Toetus võimaldab igale Eesti 1.–9. klassi õpilasele vähemalt ühe kultuuriasutuse külastuse õppeaastas.

Toetuse nõuded: 

õppekäik peab toimuma kultuuri- või mäluasutusse;

õppekäik peab olema seotud õppekavaga.

Hea teada!

Keskmine toetus õpilase kohta on 11 eurot (keskustes 9.60, hõreda asustusega piirkondades kuni 19.58), sh hariduslike erivajadustega ning koduõppel olevatele õpilastele.

Tavapärased kultuuriranitsa õppekäikude sihtkohad on muuseum, teater, kontsert, kino, näitus, galerii, raamatukogu, kultuurimaja, rahvamaja jne. Lubatud on külastada ka teadus- või elamuskeskuseid, soodustades kultuuri ja teaduse lõimimist õppetöös.

Toetust võib kasutada nii õppereiside pileti- ja transpordikulude katmiseks kui ka külaliste kutsumiseks kodukoha kultuuriasutustesse.

Toetust võib kombineerida muude toetusmeetmetega ning kasutada kooli või omavalitsuse lisaraha. Muuhulgas on lubatud küsida lapsevanema või lapse seadusliku esindaja vabatahtlikku omaosalust eeldusel, et vanema keeldumise korral tagab kool kõigile lastele võrdsed võimalused 

Toetus laekub kooli eelarvesse iga aasta jaanuaris kalendriaasta arvestusega ega vaja eraldi taotlemist ja aruandlust, kuid Kultuuriministeeriumil on õigus küsida toetuse kasutamise kohta informatsiooni.

Toetuse jääk tuleb kohalikul omavalitsusel edasi kanda järgmise kalendriaasta eelarvesse.

NB! Kui kultuuriranitsa toetus ei ole veel sinu õpilasteni jõudnud või soovid selle kasutuse teemal kaasa rääkida, võta ühendust kooli juhtkonnaga. Lisainfo ja muude küsimuste korral palume võtta ühendust Kultuuriministeeriumiga: Annikki Aruväli, annikki.aruvali@kul.ee.