Aabits ei ole lihtsalt raamat, aabits on raamat-sümbol, mis viib inimese kirjaoskuse juurde. (Ingrid Rüütel)
Meie aabitsa lugu on pikk ja väärikas: alates 13. sajandil kasutusel olnud puust tahvlitest kuni tänapäevaste digiaabitsateni.
Kirjasõna juurde viiv raamat annab teavet õpetamismeetodite arengust, eri lähenemisviisidest lugemisoskuse arendamisele ning peegeldab ka ühiskonnas toimuvat.

Palamuse muuseumis septembri keskel avatud näitus „Aabits kui ühiskonna peegel“ ei räägi aga ainult eesti aabitsast. Riia koolimuusemi eestvedamisel ning koostöös Ukraina, Sloveenia, Saksamaa ja Itaalia koolimuuseumidega valminud rahvusvaheline näitus annab ülevaate ka neis riikides ilmunud aabitsate kujunemisloost ning eri ajalooperioodide mõjust raamatule.
Näitus on jagatud viieks osaks: aabitsate esimesed trükid, aabitsad 19. sajandil, 20. sajandi alguses, pärast Teist maailmasõda ning tänapäevased aabitsad. Iga perioodi juures saab teavet eri maade aabitsate kohta nii tekstis kui pildis ning näha raamatuid Palamuse muuseumi kogudest. Välisriikide aabitsate kohta jagasid materjale kohalikud koolimuuseumid, koduaabitsa kohta sai lisaks muudele allikatele tänuväärset infot Krista Kumbergi koostatud raamatust „A nagu aabits“ (Tammerraamat 2022).
Näitusesaali lugemisnurgas ootavad lehitsemist eri aegadest ja riikidest pärit raamatud nii Palamuse muuseumi kui Anu Pärnpuu isiklikust kogust. Lisaks saab uurida ajatelge, millel on valik Eestis kasutusel olnud ja olevatest aabitsatest.
Näitus jääb Palamuse muuseumi koolimaja II korruse saalis avatuks kuni 22. novembrini.
Olete oodatud!
Lisa kommentaar