Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega muudetakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava. Muudatuste eesmärk on, et alates 2026. aastast saaks iga noor pärast põhikooli jätkata haridusteed gümnaasiumis või kutseõppes, sõltumata põhikooli lõpueksamite tulemustest.

Minister Kristina Kallas rõhutas muudatuste olulisust: „Iga noor peab saama võimaluse liikuda edasi järgmisele haridustasemele. Me ei tohi jätta noori haridusteelt kõrvale ainult ühe eksami ebaõnnestumise või kehva hinde pärast. Oluline on, et koolid pakuvad neile lisatuge ja aitavad vajalikke teadmisi järele omandada. Nii tagame, et haridussüsteem ei tõrju, vaid toetab igat õpilast.“
Eelnõuga kaotatakse põhikooli järeleksamite sooritamise kohustus. Õpilane, kes ei ole lõpueksamitel saavutanud 50% lävendit või kellel on kuni kahes aines nõrk või puudulik aastahinne, saab edaspidi siiski põhikooli lõpetada. Selliste õpilaste jaoks on ette nähtud täiendav õppetugi ettevalmistava õppe raames või järgmises kooliastmes.
Muutused puudutavad nii põhikooli riiklikku õppekava, põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava kui ka gümnaasiumi riiklikku õppekava. Viimases täpsustatakse koolide kohustust pakkuda tuge õpilastele, kes jätkavad õpinguid osaliselt omandamata õpitulemustega. Tugi võib seisneda näiteks tasandavates kursustes, ainekonsultatsioonides või individuaalses õppekavas.
Määrus jõustub üldises korras ning muudatused rakenduvad 2026. aasta kevadest.