• Kolmandat aastat oli ülikoolides suurendatud vastuvõtt õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadele. Õppekohtade arvu kasvust hoolimata pole konkurents hõrenenud ja üles on leitud ka reaalainete õpetajate erialad.

LOE KA

• Esmakursuslased: õpetajaamet on hingelähedane

Tartu Ülikooli õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel asus õppima 837 värsket tudengit, kes valiti välja 3336 kandidaadi seast. Mullu oli uustulnukaid 829 ja kandidaate 2834. 2023. aasta sügisel olid need arvud vastavalt 803 ja 2562.

Jätkuvalt oli kõige populaarsem koolieelse lasteasutuse õpetaja sessioonõpe (7,9 tahtjat kohale). Väga nõutud olid ka eripedagoogika ja logopeedia nii bakalaureuse- kui magistriõppekavad. Kõigil neil oli ühele kohale üle kuue tahtja. Kutseõpetajaks õppida soovijaid oli samuti palju (5,6).

Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Regina Soobard rõõmustab, et üles on leitud matemaatika- ja informaatikaõpetaja õppekava. Konkurents oli varasemast tihedam – kaks inimest kohale – ja õppekohti loodi kogunisti 32.

“Õppijate valikud eelmistel õppeastmetel mõjutavad võimalusi astuda õpetajakoolitusse.

Regina Soobard

Mõnevõrra tagasihoidlikumalt oli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks (1,5; eelmisel aastal 1,2) ja gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks õppida soovijaid (1,4; eelmisel aastal 1,3). 

„Kuigi konkurents oli võrreldes populaarsemate õppekavadega hõredam, oleme kokkuvõttes rahul, sest kandidaate oli piisavalt ja õppekohad täitusid,“ lausub Soobard. Ta lisab, et magistriõppes aineõpetajaks õppijal peab olema eelnevatest õpingutest piisavalt ainetausta (nt bioloogiaõpetajaks õppijal teadmisi bioloogiast) ja õppijate valikud eelmistel õppeastmetel mõjutavad võimalusi astuda õpetajakoolitusse.

Teadlik valik juba varakult

„Seega peame ülikoolis mõtlema, kuidas juba bakalaureuseõppe tudengeid õpetajaks õppima suunata,“ täheldab haridusteaduste instituudi õppejuht Merle Taimalu.

Ta toob hea näitena kaks bakalaureuse õppekava: humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis ning loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis. Mõlemal erialal on juba bakalaureuseõpingutes pedagoogilisi aineid ning õppurid saavad minna sealt edasi magistriastmesse õpetajaks õppima.

Juba aastaid on koolides väga suur puudus füüsika- ja keemiaõpetajatest. Kui palju tunti huvi nende õpetajaerialade vastu?

„Gümnaasiumi loodusainete õpetaja õppekavale, kus saab suunaks valida füüsika, keemia, bioloogia või geograafia õpetamise, võeti vastu 31 õppijat,“ vastab Regina Soobard. „Kui varasemates õpingutes tehtud valikud vähegi lubavad, oleme soovitanud valida mitu eriala.“

Sellel õppekaval on alati olnud palju bioloogiaõpetajaks soovijaid (tänavu koos bioloogiaõpetaja lisaeriala valinutega 18) ja viimasel kahel aastal on suurenenud ka keemiaõpetaja suuna valinute arv (mõlemal aastal 8). Võrreldes varasemate aastatega on enam ka füüsikaõpetajaks õppijaid. Mitme eriala valiku puhul on kõige populaarsemad erialakombinatsioonid bioloogia- ja geograafiaõpetaja ning keemia- ja füüsikaõpetaja. 

„Erialase jaotuse järgi ei ole tudengite arvud igal erialal suured, ent siiski võib öelda, et järjest enam leiavad selle õppekava üles keemia- ja füüsikaõpetajad,“ lisab Soobard.

Häid nõuandeid lisaeriala valikuks saavad noored juba bakalaureuseastmes, õppides loodus- ja reaalainete õpetaja põhikoolis õppekaval. Esimesel semestril käivad nad koolides, kus õpetajad jagavad soovitusi, kuidas leida kokkupuutepunkte oma ainega.

Ka õppejõudude arv kasvab

„Oleme mõelnud, kui kauaks suurenenud vastuvõtu puhul kandidaate jätkub, aga praegu pole vähenemist näha, huvi on endiselt suur,“ lausub Merle Taimalu. Õppejõudude sõnul pole ka kvaliteedilangust märgata, katkestajate osakaal pole kasvanud.  

2026. aastal plaanib ülikool taas hakata vastu võtma soovijaid õpetajahariduse magistriõppekavale. See on hea võimalus mõnel muul erialal ettevalmistuse saanule: ta saab luua endale võimaluse töötada õpetajana.

Õpetajakoolituse populaarsuse kasv tähendab ka õppejõudude arvu suurenemist. „Töötajaid on juurde võetud, oleme kaasanud õppeassistente ja suurenenud tudengite hulgaga hakkama saanud,“ ütleb Taimalu, kes tunneb rõõmu ka selle üle, et vilistlased tahavad õppejõuks tulla.

Kuigi ei koguta eraldi statistikat selle kohta, kes praegustest õppijatest juba töötab õpetajana, võib kaudsete andmete põhjal järeldada, et neid on üle 60 protsendi. 

„Seega, kui ülikooli vaatest on oluline tagada õppejõudude olemasolu ja sobiv õppekeskkond, siis õppijate seisukohast on oluline leida õpingute ja töötamise tasakaal,“ lisab Soobard. 

Kas suurem vastuvõtt siis üldse päästab päeva ja leevendab õpetajate põuda?

„Õpetajakoolitusse tulijate varasemate õpingute taust on kirev: on nii otse bakalaureuseõppest tulnuid kui ka karjääripöörajaid, kes on otsustanud õpetamisele pühenduda. Kokkuvõttes on oluline, et koolis on kvaliftseeritud õpetajad, ja seetõttu on meie jaoks iga õpetajakoolituses õppija oluline,“ ütleb Regina Soobard. 

Ta lisab, et karjääripöörajate asjatundlikkus oma esimesel erialal rikastab tööd õpetajana ja toob õpetamisse elukogemust. On täiesti normaalne, et inimesed vahetavad eriala praegu julgemalt kui varem. 

„Igaüks, kes kooli jõuab, on väärtuslik,“ lisab Taimalu. „Peame harjuma ka tõsiasjaga, et varasemast vähem on neid, kes püsivad õpetajaametis aastakümneid.“

Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi rõhutab, et varasemast suurem vastuvõtt aitab vähendada kvalifitseeritud õpetajate puudust. „Käesoleval aastal oli haridusteaduste õppekavadel ligi veerandi võrra rohkem lõpetajaid kui aasta varem,“ lisab Klaasmägi. „Tänavune tubli vastuvõtt lubab loota, et ka järgmistel aastatel tuleb ülikoolist värskete tõenduspõhiste teadmistega õpetajaid jõudsalt juurde.“ 

Tallinna Ülikoolis on aastast 2022 õppekohtade arv kasvanud 56 ning avalduste arv 62 protsenti, vastavalt 536 õppekohalt 836-ni ning 2092 avalduselt 3381-ni.

2023. aastal immatrikuleeriti õpetajaõppe ja haridusvaldkonna erialadele 670 üliõpilast ning avaldusi laekus 2511 (keskmiselt 2,52 tahtjat kohale). Mullu avati 729 õppekohta (3156 avaldust, keskmiselt 3,1 tahtjat kohale). Tänavu on õppekohti 836 ning avaldusi laekus 3381 (4,04 tahtjat kohale).

Ehkki ülikooli seisukohast oli tänavu taas kõige populaarsem psühholoogia bakalaureuseõpe (17,4 kandidaati kohale), järgnesid sellele mitmed õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste erialad: eripedagoogika bakalaureuse sessioonõpe (14 inimest kohale), alushariduse pedagoogi sessioonõpe (11) ning klassiõpetaja integreeritud õppekava (8,3).

Järgnesid pedagoogika ja alushariduse pedagoogi bakalaureuse päevaõpe, mõlemad ligi seitsme kandidaadiga kohale. Mullusega võrreldes on siin pingerida ja ka konkursid jäänud üsna samaks.

Magistriõppes oli tänavu esirinnas hariduse juhtimise sessioonõpe (üle kuue inimese kohale). Järgnesid haridusteadused ja kehakultuuri õpetaja. Mullu oli magistriõppes eelistatuim eriala alushariduse pedagoog 3,43 kandidaadiga kohale. Järgnesid kaasav haridus ja kutseõpetaja sessioonõpe.

„Reaalainete vastu on huvi leigem, ent varasemast siiski veidi suurem,“ märgib haridusteaduste instituudi turundus- ja kommunikatsioonijuht Liina Hallik. „Kui kaks aastat tagasi kandideeris matemaatikaõpetajaks õppija kohale 1,09 inimest ning loodusteaduste õpetajaks õppija puhul 1,25 inimest kohale, siis viimasel kahel vastuvõtul on konkurents siingi ulatunud ligi kahe kandidaadini.“

Visamalt tõuseb huvi informaatikaõpetaja eriala vastu – aastatel 2023 ja 2024 kandideeris vastavalt 0,8 ja 0,75 inimest kohale. Tänavu oli konkurents küll veidi tihedam (1,25).

Sisseastujate keskmine vanus oli bakalaureuseastme õppekavadel tänavu 29 ning magistriõppes 36 aastat.

“Sessioonõppesse on tihedam konkurents kui päevaõppesse.

Tiia Õun

Sarnaselt Tartu Ülikooliga ei kogu ka Tallinna Ülikool sisseastujatelt töötamise andmeid, seega täpne statistika puudub. Üldistatult võib öelda, et töötavaid tudengeid on ülikoolis ligikaudu 70, magistriastmes 80 protsenti. Eurostudenti uuringu põhjal töötab õpingute kõrvalt 68 protsenti Eesti üliõpilastest.

Haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun märgib, et valdav osa õpetajaõppe ja haridusvaldkonna erialale astujaid töötab juba ülikooli tulles, mistõttu on nad ka väga motiveeritud õppijad. Suur on huvi ka paindlike õpiteede vastu nagu näiteks mikrokraadid.

Õuna sõnul jääbki õpetajaõppe puhul silma vajadus paindliku õppe järele – sessioonõppesse on tihedam konkurents kui päevaõppesse.