Mitteformaalõppe arvestamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist

Tänavu 1. septembrist jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis kohustab üldhariduskoole arvestama huvikoolides saavutatud õpitulemusi juhul, kui õpilane ja lapsevanem seda soovivad. Selle muudatuse üle on arutatud üle kümne aasta ning koolidele seab see uusi kohustusi. Läbimõeldud korralduse puhul uuendusest võita nii õpilastel kui koolidel.

Koolijuhtimine on pikamaajooks

„2013. aastal võitlesime õppekavade lühendamise vastu ja põllumajanduserialade puhul läkski see õnneks. Kolmele ja poolele aastale nüüd mõni kuu otsa panna pole probleem,“ lausub Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak, kes 35 juhiaasta jooksul läbi teinud hulga reforme ja on Eesti pikima staažiga kutsekoolijuht.

Koolijuhtide atesteerimise ihalus nimega „Hukkunud alpinisti hotell“

Järva valla haridusjuht Piret Sapp leiab, et direktorite atesteerimine ei toeta juhi professionaalset arengut, vaid on bürokraatlik kontrollimehhanism.

Kui lapsed ei kohtu kultuuriga täna, siis mis saab homme?

TLÜ nooremteadur ja kultuurikriitik Keiu Virro kirjutab arvamusküljel laste kultuuritarbimisest ja sellega seotud probleemidest. Uuringud on nimelt näidanud, et kümne aasta eest oli vähemalt kord aastas kultuuriasutust külastavate laste protsent peaaegu sada. Praegu ei jõua kultuuriasutustesse aasta jooksul kordagi 5% lastest.

Järveküla Lasteaed lõi uutele töötajatele kohanemiseks toetussüsteemi

Kõik, kes on kunagi uues töökohas alustanud, teavad, et küsimusi tekib alguses palju ning vahel ei teagi, millal ja kelle käest abi paluda. Et juba esimene tööpäev oleks uue tulija jaoks meeldiv ning kohanemisperiood turvaline ja toetav, on töötanud Järveküla Lasteaed välja toetussüsteemi.

Kuidas läks vastuvõtt ülikoolide õpetajakoolitusse?

Kolmandat aastat oli ülikoolides suurendatud vastuvõtt õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadele. Õppekohtade arvu kasvust hoolimata pole konkursid vähenenud ja üles leitud on ka reaalainete õpetajate erialad.

Esmakursuslased: õpetajaamet on hingelähedane

Nii Tartu kui Tallinna ülikoolis oli tänavu õpetajaks õppima tahtjaid neli korda rohkem, kui on kohti. Viimasel septembripäeval, kui seljataga esimene õpingukuu, küsis Õpetajate Leht seitsmelt Tartu Ülikooli esmakursuslaselt, miks otsustasid nad just õpetajaks õppida.

UUS RUBRIIK

Tänasest hakkab Õpetajate Lehes ilmuma rubriik, kus kriitikud võtavad arvustada laste- ja noortelavastusi, aga ka kooliealistele lastele mõeldud filme ja raamatuid. Esimesena lahkab Pille-Riin Purje Püha Johannese Kooli lavastust „Jevgeni Onegin“.

Silja Miks: „Näitlejaharidusest on õpetajatöös kasu“

Rakvere Teatri näitleja Silja Miks teeb paljusid asju: ta näitleb, laulab, on õpetanud eripedagoogina tuge vajavaid lapsi ning töötab praegu haridustehnoloogina. Silja Miks ütleb, et näitleja- ja õpetajaamet täiendavad teineteist. Nii ei teki tüdimust ega tunnet, et päevast päeva kordub üks ja seesama. Võimalus mingist keskkonnast korrakski välja astuda on väga oluline ja mõjub ka vaimsele tervisele hästi.

Ingrid Harrington uurib, kuidas anda üliõpilasele tagasi tema hääl

Eesti juurtega Austraalia Uus-Inglismaa ülikooli teadlane Ingrid Harrington on loonud süsteemse algatuse, mille eesmärk on toetada alustavaid tudengeid ja panna vastutus õpetamise eest ka õppejõududele. Selle asemel et väravat valvata – kes ülikooli sobib ja kes mitte –, suunatakse õpetajaid neid väravaid hoopis avama. Kogemus sobiks hästi ka Eesti konteksti.