Foto: Aron Urb / HTM

Tänavuse õpetajate gala keskmes oli sõna jõud ja vägi

Foto: Aron Urb / HTM
5 minutit
57 vaatamist
  • 4. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimunud kolmeteistkümnendal aasta õpetaja galal pälvisid tosinast riiklikust preemiast kogunisti neli tartlased. Elutööpreemia sai Viljandi staažikas emakeeleõpetaja Aili Kiin.
  • Aasta lasteaiaõpetaja Teele Saar, Kohila lasteaed Sipsik 
  • Aasta klassiõpetaja Kaiel Altpere, Avinurme Gümnaasium 
  • Aasta klassijuhataja Kärt Kaseorg-Korbe, Rapla Vesiroosi Kool 
  • Aasta põhikooli aineõpetaja Kadri Saaremaa, Tartu Forseliuse Kool 
  • Aasta gümnaasiumiõpetaja Eve Paap, Hugo Treffneri Gümnaasium 
  • Aasta kutseõpetaja Veiko Belials, Luua Metsanduskool 
  • Aasta huvialaõpetaja Liia Tammes, robootikakool RoboKaru 
  • Aasta tugispetsialist Liis Pendla, J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool 
  • Aasta õppejõud Jasper Adamson, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž 
  • Aasta õppeasutuse juht Ulla Preeden, Tartu Tervishoiu Kõrgkool  
  • Aasta hariduse sõber ESERO Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri projekt, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium  
  • Aasta haridustegu elektrivaldkonna noortefestival Positron 2024, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit  
Riikliku haridustöötaja elutööpreemia pälvis legendaarne Viljandimaa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aili Kiin.
Foto: Aron Urb

Raamatuaasta puhul oli gala läbiv teema sõna jõud ja vägi. Just õpetajad teavad ja tunnevad seda kõige paremini ja suudavad sõnaga oma õpilasi suunata ja inspireerida. 

„Paljude jaoks ongi õpetaja kui elav raamat, tarkuse teejuht. Miks mitte ka järjehoidja, kes hoiab järjepidevust, juhatab elus kätte õige koha, hoiab fookust,“ mõtisklesid õhtu sissejuhatuseks selle juhid Saara Nüganen ja Andrus Vaarik. 

Telekaamerate ees laureaaditiitli vastu võtnud õpetajad tõestasidki, et valdavad sõna, vahepeal ka pisaratega pooleks, sest ülesanne polnud ju emotsionaalselt lihtne – oma õpetaja võidu kuulutavad välja ja Joosepi kuju annavad üle nende õpilased. Just need hetked on igal aastal kõige südamlikumad ja lähevad hinge nii asjaosalistele kui publikule.

„Tunnustus aitab mõtestada seda, mida koolis teeme. See on päris, “ lausus aasta gümnaasiumiõpetaja Eve Paap Hugo Treffneri Gümnaasiumist. „Päris on kolleegid, õpilased, muusika. Olen päriselt teile tänulik.“

„Ükski kõrgkool ei saaks õpetada, kui koolidest ei tuleks nii häid õpilasi,“ tänas aasta õppejõu tiitli pälvinud Jasper Adamson, kes rändas suurest ilmast tagasi Ida-Virumaale ja tõi kaasa Oxfordi ja Cambridge’i ülikooli kogemuse. Teadlasel oli algul raske õppejõuks hakata, kuid 3D-mudelid muutsid keemia õpetamise lihtsamaks.

„Üks Joosep mul kodus juba on,“ sõnas aasta huvialaõpetaja tiitli pälvinud Liia Tammes. Just tänu vanimale pojale, kes soovis 11 aastat tagasi robootikat õppida – koduvallas selleks kohta polnud – asutas Tammes robootikakooli RoboKaru. Tehnikaülikoolis IT-d õppinud ja testijana töötanud naisest sai juhendaja. Mullu võitsid Tammese õpilased Eesti meistri tiitli. Väiksest algatusest Kiili vallas on kasvanud Eesti suurim robootikakool, kus on üle 500 õpilase.

„Rakett69“ saates sai Tammes oma õpilast enim mõjutanud õpetaja tiitli. Auhinna andiski talle galal üle saate võitja Robin Õunamägi. Ameerikas toimunud võistlusel First Global Championship valiti Tammes 160 juhendaja seas maailma parimaks. Kandidaate esitavad sinna õpilased. Robokarud ise saavutasid kolmanda koha.

Liia Tammese preemia läheb õpilaste võistluskulude katteks. Esmalt tuleb tasuda aga mullune võlg. „On tublisid eraannetajaid, aga summad on suured. Kui me tippe ei toeta, näevad tulevased insenerid, et keegi neist ei hooli. Nii tekibki mõte: milleks siia jääda, parem minna välisülikooli,“ sõnas Tammes. Tema järgmine siht on leida programmile püsiv rahastus.

Enne gala emaks

Aasta tugispetsialistiks valitud Liis Pendla Maarja-Magdaleena Põhikoolist ei saanud auhinnale järele tulla. 

„Õnneks!“ pani Andrus Vaarik saali korraks vakatama ja lisas siis, et Pendla oli äsja saanud emaks.

„Eelmisel aastal olid aasta tugispetsialisti vastsündinud kaksikud saali ukse taga ootamas,“ märkis gala eestvedaja, HTM-i kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev.

Alates 2018. aastast saavad võitjad 10 000 euro suuruse preemia ja nimelised kellad Eesti Haridustöötajate Liidult, kes koos HTM-iga gala korraldab. 65 000 euro suuruse elutööpreemia pälvis üle paari „teadlaseaasta“ taas õpetaja – pikaaegne Viljandi Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aili Kiin. 

Tiitli andis üle vabariigi president Alar Karis, kelle sõnul tuletab raamatuaasta meile meelde, et lugemine tähendab enamat kui tähtede ja sõnade kokkupanemist – see on oskus mõista ja mõtestada. 

„Tehisaru jõudmine koolidesse tõstatab küsimuse, mida on inimeseks olemiseks vaja. Masinad võivad kiiremini arvutada või koostada tekste, aga teie annate noortele julguse mõelda ise, võtta vastutust ja kasutada teadmisi edasiviivalt,“ lausus Karis.

Nagu varasematel aastatel, jõudis hariduselu aasta tähtsündmus Eesti Televisiooni otseülekandena kodudesse. Tegijail tulebki arvestada nii televaatajate kui saalis viibijatega. Viimastel aastatel on gala lavastaja ja stsenarist olnud Veiko Tubin, kes oskab parajalt doseerida sõna, pilti ja muusikat. 

Õhtu „kohustuslikuks“ osaks on saanud vaimukad videolood. Esimene oli Tartu Forseliuse Kooli õpetaja Tiina argipäev spordireportaaži vormis. Teine lugu uuris Tallinna Ülikoolis, kuidas kasvavad eesti haridusmaastiku uued võrsed. Ei puudunud ka ülikonna-lipsuga karjääripööraja, kes lõpuks Hiiu kannelt harjutas.

Viimane lugu oli sündinud tehisaru abil, kangelaseks õpetajad.

Õhtujuhtidel jagus vaimukaid sõna- ja mõttemänge teineteisel keele sõlme ajamiseks kogu programmi jooksul. Näiteks saime teada, et lause „Keelekoer vaanis rähmas“ tähendab „Laimaja luuras tihnikus“.

„Arsk asjuline ürmis keedikaela“ tähendab aga, et „kuri kosilane jõllitas naist“.

Andmekaigas on mälupulk, lüpsendipaksend hapupiim ja sõlmenditolgend lips.

Kui aga Saara Nüganen ja Andrus Vaarik Hando Runneli luulet lugesid, asendusid naerupahvakud mõtisklusega. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel sõnul on kõige olulisem oskus, mida õpetajad tehisaru ajastul õpetada saavad, olla inimene – märgata teist, suhelda, eksida ja uuesti proovida. „Teie olete need, kes näitate, et haavatavus saab olla tugevus ja uudishimu on väärtus. Kuigi tehnoloogia areneb, jääb õpetaja ja õpilase suhe asendamatuks,“ sõnas Kallas.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Mõtteid rahvusvaheliselt ajaloodidaktika konverentsilt

Ajalooõpetajad seisavad kõikjal maailmas silmitsi ühiste muredega: kuidas ühendada teooriat ja praktikat, hoida õpetajate motivatsiooni ning…

3 minutit

Metsküla kooli direktor: „Jäime üle noatera ellu ja oleme nüüd tugevamad kui kunagi varem“

Metsküla kooli direktor Pille Kaisel usub, et maaelu kestlikkuse…

11 minutit

Kiusamiskogemus ei jää ukse taha. Kuidas minevik kujundab õpetajate heaolu?

Tihti kerkib kiusamisest rääkides silme ette pilt kooliõpilastest, kuid üha olulisem on…

4 minutit
Õpetajate Leht