Kõrghariduse tase on hea, kuid kriis terendab

Eesti kõrgharidus seisab silmitsi raskete valikutega, mis tulenevad rahanappusest. Kui tasulist või vähemalt osaliselt tasulist kõrgharidust mitte rakendada, on vaja riigi toetust. Kui ka seda ette näha ei ole, on ülikoolid sunnitud kohtade arvu vähendama. Riigi sõnul on kõrghariduse rahastamine saavutamas aga ajaloolist kõrgtaset.

Õpetajad Toompeal: vaja on õiglast palka ja jõukohast koormust

Rae Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Harjumaa Haridustöötajate Liidu esimees Kersti Kaldmäe ütleb, et Toompeale meeleavaldusele tullakse eeskätt murest õpetajate järelkasvu ja reaalainete õpetajate nappuse pärast.

Kaldmäe sõnul peab riigi eelarvestrateegias olema selgelt kirjas tee õpetajate töötasu viimiseks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning järgmiste aastate palgakasvu protsendid, millest ei taganeta. 8,2-protsendist tõusu peetakse üksnes esimeseks sammuks.

Akadeemik Aaviksoo: napib mõistlikku hariduskorraldust

Eesti hariduse suurim pudelikael ei ole pelgalt rahapuudus, vaid segane korraldus ja hajus vastutus. Nii endine haridus- ja teadusminister, akadeemik Jaak Aaviksoo kui ka riigikontrolör Janar Holm rõhutavad, et püsiv lahendus eeldab selget vastutuse jagamist ning tugevdatud koolijuhi rolli.

Kirjandustunde on karjuvalt vähe

Maarja Vaino: „Kultuurilise mõõtme tajumiseks on meil vaja ka sellist nähtust nagu kohustuslik kirjandus. Tean neid hädaldavaid vastuargumente: maailm on muutunud, lapsed ei suuda keskenduda, vana kirjandus ei paku huvi … Aga mida on siis asemele pakkuda? Ma ei usu, et 19. sajandil savipõrandaga rehetaludest koolipinki pandud lastele oleks olnud kuidagi kergem katekismust ja aritmeetikat õpetada.“

Usaldades õppijat ja õpetajat

Maili Liinev: „Gümnaasiumi lõpus toimib riigieksamite süsteem ilma lävenditeta. Oleks lühinägelik uskuda, et põhikooli eksami lävend motiveerib õpilasi ja õpetajaid rohkem pingutama. Õppimise baas on turvaline keskkond, kus õppija saab piisavalt vabadust ja vastutust, teda toetatakse just temale vajalikul viisil.“

Tänavuse õpetajate gala keskmes oli sõna jõud ja vägi

Kolmeteistkümnendal aasta õpetaja galal pälvisid tosinast riiklikust preemiast kogunisti neli tartlased. Elutööpreemia sai Viljandi staažikas emakeeleõpetaja Aili Kiin. Raamatuaasta puhul oli gala läbiv teema sõna jõud ja vägi. Just õpetajad teavad ja tunnevad seda kõige paremini ja suudavad sõnaga oma õpilasi suunata ja inspireerida.

Elutööpreemia pälvinud Aili Kiin: ilmselt kunagi proovin ka tehisaru

„Õpilastel oli varem ehk rohkem aega sissepoole vaadata ja mõelda, mis neid huvitab,“ lausub riikliku elutööpreemia pälvinud Aili Kiin, kes üle poole sajandi õpetas Viljandimaa noortele eesti keelt ja kirjandust.

Parksepa Keskkool 150: tegutseme üheskoos!

Parksepa kooli asutamisest möödub 15. oktoobril 150 aastat. Direktor Aigi Sikkali sõnul tahavad õpilased sellesse kooli tulla hea õhkkonna ja sõbralike õpetajate pärast, aga ka põhjusel, et lisaks õppimisele tehakse siin palju muudki. Koolil on häid tulemusi ette näidata pea igas valdkonnas ning ühised traditsioonid liidavad kooliperet ja loovad oma kooli tunde.

Pille-Riin Purje arvustab VAT teatri lavastust „Üksinda“.

Õpetajate päev hariva seltskonnamänguga

Pool tuhat õpetajat 23 Lõuna-Eesti koolist panid õpetajate päeval proovile Päästeameti korraldatud võistlusmängus oma teadmised kriisist. Uurisime, kuidas neil läks.

Ilmub ka tuleviku tehnoloogiahariduse erileht.