Oleme harjunud mõtlema laste ja noorte digimeediapädevuste arendamisest kui ülesandest, mida saavad lahendada ainult õpetajad ja lapsevanemad. Kipume unustama, et noortel on unikaalne vaatenurk ja nad on sageli esimesed, kes uute probleemidega kokku puutuvad ning nendega kohanema peavad. Miks mitte anda noortele endale võimalus digimaailma ülesandeid lahendada?

Tartu Ülikooli ja Telia ühine programm „Digimentorid“ kutsub noori üles jagama oma vaadet digiprobleemidele ja pakkuma neile lahendusi. Eesmärk on väikeste sammude kaupa utsitada noori üksteist digiteemadel aitama. Nii anname noortele võimaluse olla neile ühe olulisima keskkonna reeglite ja teadmiste edasiandjad, mitte vaid passiivsed vastuvõtjad.

KONKURSS „DIGIMAAILMA TEEJUHID 2.0“

• Digimentorid kutsuvad kõiki praegu õppivaid noori alates 16. eluaastast jagama oma mõtteid ja ideid, kuidas lahendada digimuresid.

• Konkursi esimeses etapis ootame vabas vormis kirjeldust ühiskonnas levinud digimuredest ja arvamust selle kohta, miks nende probleemide lahendamine on oluline. Võib keskenduda näiteks laste, eakate või noorte digiväljakutsetele.

• Konkurss on nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajatele hea võimalus leida originaalne loov- või uurimistöö teema.

• Oma mõtteid saab esitada kuni 8. detsembrini 2025. Parimatele töödele on auhinnad: meedia.ut.ee/konkurss.

Konkursi ülesehitus ja eesmärgid

Konkurss koosneb kolmest etapist, jäljendades põhikooli ja gümnaasiumi lõputööde ajakava. Nii on osavõtjatel vahetähtajad, mis hõlbustavad tööde esitamist. Kuni 8. detsembrini ootame noorte mõtteid selle kohta, kes võiks nende silmis digiteemadel abi vajada ja millised on nende esmased ettepanekud aitamiseks. Uuel aastal tuleb esitada praktilised materjalid, mida saavad ka teised õpilased üle Eesti kohe kasutada. 1. maiks ehk kolmandas etapis ootame juba õpilaste digimentorluse teekonna lugusid.

Esimeses etapis kogutud probleemikirjeldused ja lahenduste ettepanekud jõuavad 2026. aasta veebruaris veebilehe targaltinternetis.ee turvalise interneti päeva kampaaniasse, mida levitavad ka konkursi partnerid. Eesmärk on tuua aktiivseid noori teistele eakaaslastele eeskujuks ja tutvustada eri vanusegruppidele jõukohaseid digimentorluse võimalusi laiemalt.

Varasemad näited

Eelmise õppeaasta digimentorluse lood näitasid, et kui anda õpilastele ruumi ja põhjust kedagi digimurede korral aidata, siis leiavad aktiivsed noored endale rakendust viisil, millest on kasu mitte ainult neil endal, vaid kogu kooliperel.

Näiteks paistis eelmise õppeaasta digimentorite konkursi individuaalkategooria võitja Kermo Küüts (Räpina Ühisgümnaasiumi 12. klass) silma praktilise ja kogukonda ühendava algatusega: jagas heli-, valgus- ja videotehnika kasutamise teadmisi. Tema eestvedamisel õppisid noored kooli huviringis tundma helindamise ja lavatehnika töövahendeid, sobivaid programme ja turvalise allalaadimise põhimõtteid. Lisaks andis Kermo koos oma grupiga panuse kohaliku maakondliku sõbrapäevapeo õnnestumisse, kus nad vastutasid ürituse tehnilise läbiviimise eest.

Grupikategooria võitjad Anett Maria Reinas, Anete Sammler, Grete Koho ja Julia Siimberg (Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid) lõid infovastupidavuse kalendri, mis aitas eakatel aasta jooksul paremini mõista levinud digipettusi ja õppida, kuidas end nende eest kaitsta. Iga kalendrikuule vastas üks petuskeem – olgu selleks investeerimispettus, petukõne, õngitsuskiri või sotsiaalmeedia kaudu leviv valeinfo. Kõik pettused olid lahti seletatud lihtsas selges keeles ning iga leht sisaldas ka praktilisi nõuandeid.

Digimentorluse abil saavad end proovile panna ka nooremad õpilased. Näiteks lõi põhikooliõpilane Sofiia Prishchenko 4. klassidele QR-koodidega digiturvalisuse aardejahi „Kübermissioon“, mis õpetas lastele õngitsuskirjade äratundmist ja turvalist paroolikasutust mängulises vormis. Gregor Vool õpetas aga õpetajaid digiseadmeid kasutama: ekraani jagama ja digitahvlit kasutama, tõestades, et õpilased saavad õpetajate digipädevuste arengusse oluliselt panustada.

Et digiabi andmisest võib kasvada pärast kooli lõppu välja suurem projekt, näitas Stefan Allevi õpilasfirma DigiAbi, mis pakkus eakatele kolmes linnas koostöös omavalitsustega personaalset IT-nõustamist, korraldas huviringe ja kaasas teisi noori. Kooliseinte vahelt murdsid välja järgmised kaks projekti. Diana Teemo, Katrin Rosenfeldti ja Laura Pruksi (Tartu Ülikool) noorte digikeelte uurimise projekt andis materjali 2025. aasta slängisõnastiku koostamiseks ja aitas täiskasvanutel tuvastada digikeskkondades peituvaid kiusamisriske. Mari Laasiku, Kermo Aruoja, Andra Jundase jaMarko Noppeli veebileht
Meedia.ut.ee/mikstasiis kampaania ohvrite taasohvristamise teemal aitas muuta eri vanuses inimesi meediapädevamaks tundlike teemade käsitlemisel.

Need on vaid mõned näited, mis näitavad, et noorte lähenemine digimaailma probleemidele on unikaalne. Meie ülesanne on noori toetada, anda põhjust ideid välja mõelda ja ruumi neid realiseerida. Kutsume kõiki õpetajaid ja koole üles julgustama oma õpilasi konkursil osalema. Nii saavad noored näidata oma potentsiaali ja olla digikeskkonna turvalisemaks loomisel esirinnas!