Põhikooli lõpueksamite ümber on palju segadust ja selgusetust

Haridus- ja teadusministeerium kavatseb 2026. aasta kevadest muuta põhikooli riiklike lõpueksamite korda, mille järgi saab edaspidi põhikooli lõpetada lõpueksamite tulemustest sõltumata. Võimalus teha järeleksam jääb alles üksnes neile, kes ei saanud mõjuval põhjusel õigel päeval põhikooli lõpueksamit teha. Mida koolide ja kutsekoolide juhid sellest arvavad?

Kaks täiesti tehtavat lahendust Eesti õpetajate stressi leevendamiseks

Suur osa Eesti õpetajatest ei alusta päeva rõõmuga, sest on oma töö pärast stressis. Stressis õpetajad pööravad lastele kasinamalt individuaalset tähelepanu ning keskenduvad vähem lapse õppimise protsessile. Suuremas stressis õpetajad soovivad suurema tõenäosusega töölt lahkuda. Seetõttu puudutab õpetajate stress mitte ainult nende endi heaolu, vaid ka lapsi, vanemaid ning kooli ja koolijuhti.

Õpetajate palk on fookuses, kuid kes lubaduste täitmise eest vastutab?

Eesti Linnade ja Valdade Liidu analüütik Piret Zahkna: „Kui valitsus lubab, et õpetaja palk peab ulatuma 120%-ni riigi keskmisest, tekib küsimus, kes tagab lubaduse täitmise. Kas omavalitsus, kool või minister? Selget vastust ei ole. “

Keel ja vahetund

Ilmar Tomusk: „Ei tasu karta, et eestikeelne õppekeskkond ja selle toetamine väljaspool õppetunde ohustaks õigust säilitada oma rahvuskuuluvus. Paljudel on tuttavaid eesti rahvusest inimesi, kes on suure osa oma elust veetnud võõrkeelses keskkonnas, töötanud aastakümneid välismaal ja omandanud seal haridusegi võõrkeeles. Nad kõik peavad end eestlaseks ning mõne keele oskus lisaks emakeelele ei ole seda mingil moel ohustanud.“

Harju- ja Ida-Virumaa koolid kasutavad enim asendusõpetajaid

Eestikeelsele haridusele üleminek ja õpetajate puudus on suurendanud vajadust asendusõpetajate järele eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kui mõnes maakonnas pole tänavu asendatud Asendusõpetajate MTÜ kaudu ühtegi õpetajat, siis Harjumaal moodustab nende arv üle poole kõigist juhtudest. „Asendusõpetaja teenus on kallis. Olen ka oma rahast sealt programmist asendusõpetajaid võtnud ja nende kasuteguri väga läbi kaalunud,“ ütleb Kohtla-Nõmme Kooli juht Mariliis Oder.

Koolijuhtide hindamine kujundab uut juhtimiskultuuri

Koolijuhtide atesteerimissüsteemi on arendatud ligi kolm aastat. Nüüd on hakatud atesteerimise mudelit katsetama. Esimesed näidisatesteerimised on juba toimunud ja saanud osalejatelt positiivset tagasisidet. Nii koolijuhid kui -pidajad kinnitavad, et süsteem toetab koolijuhi professionaalset arengut ja aitab koolipidajal juhi tööd sisukamalt hinnata.

Eesti on liialt väike, et lubada ühegi lapse potentsiaalil raisku minna

Viljandist alguse saanud sihtasutus Iga Laps on Andekas on Eneli Rimpeli vedamisel kasvanud üle-eestiliseks: aastaga on kaasatud 24 kooli, kellest 15 on juba hakanud noppeõpet rakendama.

Mida kolm värsket analüüsi Eesti gümnaasiumiharidusest räägivad?
Eesti haridussüsteemi tugevust kinnitavad rahvusvahelised võrdlustestid, kuid kodumaised uuringud osutavad üha selgemalt haridusliku ebavõrdsuse kasvule. Noorte haridustee ja koolivalikud on tihedalt seotud pere tausta, elukoha, aga ka koolide erineva taseme ja mainega.

Praktikajuhendajat ei asenda keegi ega miski

Riin Seema: „Kui mina veel tudeng olin, ja ka siis, kui ma ülikoolis tööd alustasin, oli praktikaasutuste ja ülikoolide koostöö praegusest tihedam ja sisulisem. Õppejõud külastasid praktikaasutusi, vaatlesid kohapeal tudengite õppetegevusi, osalesid aruteludes koos praktikajuhendajaga. Tänu nüüdisaegsele tehnikale on suur osa suhtlusest kolinud veebi, kuid sellega seoses on kaotanud ülikoolipoolne praktikajuhendaja väga olulise ligipääsu praktikaasutustele.”

Kuidas koolituda …

Ajalooõpetaja Triin Viiron: „Koolitus töötab, kui kõik kohalviibijad tahavad seal olla ja teavad, miks nad seal on. Kui on tuldud, sest on kästud, ei lase protestist tekkinud jonn lektori juttu läbi. Kohustuslik koolitus mõjub nagu kohustuslik kirjandus. Isegi siis, kui mõlemad on tegelikult head. Siit ka tõdemus: õpetajad on raske sihtgrupp.“

Tartlased olid vaheajal taas haridusfestivali lainel

21.–23. oktoobrini toimunud Tartu haridusfestivali läbiv teema oli „Targad ühendused“. Enam kui sajas õpitoas-ettekandes arutleti, kuidas tehisaru saab toetada õppimist ja õpetamist ning kuidas tehnoloogiliste uuenduste tormis säilitada inimlikke sidemeid ja suhtlemistarkust.

Targasti õppima õpetamine tõi koolile auhinna

Tallinna Ülikooli haridusuuendusliku algatuse auhinna pälvis Pelgulinna Gümnaasium, kus on mitme aasta töö tulemusena loodud õppimist toetav ja tõhustav keskkond. Kõigi ainete kaudu rakendatakse programmi „Õpime õppima“ ja õpetajadki õpivad-uurivad.