Põhikooli lõpueksamite kaotamise mõte pole uus. Seda on varemgi arutatud ja pandeemia-aastatel ka järele proovitud. Nüüd on haridusministeeriumis valminud eelnõu, mille järgi 2026. aasta kevadest alates ei sõltuks põhikooli lõpetamine enam lõpueksamite tulemustest.  

Muudatuse mõte on, et lõpueksamite tulemused ei takistaks õpilasel põhikooli lõpetamist, vaid jätaksid talle võimaluse järgmises kooliastmes edasi õppida. Kuna kaasava haridusega seoses on koolis üha enam erivajaduse ja nõrga õpivõimega lapsi, ongi väga tähtis arvestada nendega, kes on pinna jalge alt kaotanud. 

Arvamusi plaanitavast muudatusest on erinevaid. 

Koolijuhtide ühendus toetab järeleksami kadumist ja eksamite kooli lõpetamisest lahti sidumist. 

Õpilasesinduste liit usub, et õpilaste jaoks ei kao eksamite tähendus ka juhul, kui põhikooli lõpetamine neist enam ei sõltu. 

Koolipsühholoogid on seisukohal, et kui õpilane peab kindla lävendi ületama, tunneb ta survet, mis viib ärevuse ja madala enesehinnanguni.

Võib arvata, et eksamiärevus ja läbikukkumise hirm ei ole siiski peamine põhjus, mis takistab eksamil head tulemust saamast. Kui, siis on see nii väikesel osal õpilastest. Pigem tundub asi olevat väheses õpiharjumuses ja soovis pingutada, mille taga võib olla nii professionaalse õpetaja kui ka kodu toetuse puudumine, lisaks mitmed muud tegurid.

Koolijuhtide ja õpetajate seas leidub neidki, kes eksamite korralduse muutmist ei poolda. Nende hinnangul ei ole põhikoolinoor veel nii iseseisev õppija, nagu arvatakse ja loodetakse, ega pruugi talle pandud vastutusega hakkama saada. Mida lihtsamaks õpilase elu teha, seda enam kahanevad õpimotivatsioon ja hariduse kvaliteet. Millise sõnumi me sellega anname? Kui tulemus ei loe, miks siis üldse pingutada? Pole ju põhikool pelgalt üks etapp elus, vaid alus, millele kogu edasine haridustee toetub. 

Omaette küsimus ongi, kuhu õpilane suurte õpilünkade ja kehva eksamitulemusega edasi läheb ning kas gümnaasiumid ja kutsekoolid on valmis tegema põhikoolis tegemata jäänud tööd.  

Mõistagi tuleb õpilasi toetada, sest vaimse tervise murede kasv on kõigile teada. Samas võib nõudmiste liigne leevendamine noorele ka karuteene teha ja hiljem kätte maksta. Elus on vaja ka pingutada, mis on samuti oskus, mida koolis õppida. Lati liiga madalale laskmine ei pruugi näidata hoolimist. Paradoks ongi, et mõnikord võib head tehes teha hoopis halba.