• Viljandist alguse saanud sihtasutus Iga laps on andekas on Eneli Rimpeli eestvedamisel kasvanud üle-eestiliseks: aastaga on kaasatud 24 kooli, kellest 15 on juba hakanud noppeõpet rakendama.

Intervjuus räägib Rimpel, miks noppeõpe (ingl pull-out program) ei ole „tublide lisatund“, kuidas kord nädalas paindlikult noppe- ja kinnistava tunni vahel liigutakse, miks alustati matemaatikast ning kuidas mõõdetakse mõju koostöös Tartu Ülikooliga ja hoitakse fookuses eetikat ning andmekaitset.

Mis oli see säde, mis pani Viljandist alguse saanud algatuse levima üle Eesti? Millal tundsite, et mudel on küps laienema?

Otsisime sihtasutusega lahendust probleemile, et märkimisväärne osa õpilaste annetest võib koolis õppijate mitmekesisuse tõttu märkamata või arendamata jääda. Eesti on liialt väike, et lubada ühegi lapse potentsiaalil raisku minna. Koostöös tegevõpetajatega jõudsime probleemiga tegelemiseks noppeõppeni, mis teaduskirjanduse põhjal pöörab kaasava hariduse kaudu tähelepanu õppijas peituvale tugevusele. Meie kaugem siht on hariduses paradigma muuta: suunata fookus õpilaste puudujääkidelt nende tugevustele. 

Tõukejõu noppeõppe rakendamise mudeli levikule andis noppeõpet tutvustav kogemuskoolitus Viljandi Kesklinna Koolis 2024. aasta oktoobris. Seal osales 16 koolimeeskonda üle Eesti. Pärast seminari võtsid koolid meiega ise ühendust, et noppeõpet süsteemselt ka oma koolis rakendama hakata. Koolid tõid välja, et nad on ammu otsinud võimalusi ja lahendusi, kuidas pöörata süsteemselt tähelepanu ka võimekatele ja õpitulemused kiiremini omandanud õppijatele, väärtustades samas kõigi õppijate arengut. See näitas, et koolid otsivad viise, kuidas toetada mitmesuguste vajadustega õppijaid, mitte ainult üht osa neist.

Lisaks koolidele on annete arendamise teemal laiemalt kaasa mõelnud ja sellesse panustanud ettevõtjad, teadlased, vabaühendused. Eesti laste ja noorte annete arendamise patroon Sirje Karis käis eelmisel aastal noppetunde külastamas ning andis üle sihtasutuse ellu kutsutud õppija andekuse arendaja aunimetuse õpetajatele, kes õppijate andeid süsteemselt märkavad ja toetavad. Aunimetusega kaasnes tuhandeeurone stipendium. Tänavu tunnustame õpetajaid taas kord, üle Eesti laekus 12 kandidaati.

Selgitage direktorile või lapsevanemale, mis on noppeõpe ja miks seda üldse vaja on. Kuidas eristub see lihtsalt tublide lisatunnist?

Kiiremini edenevad õpilased osalevad ühel korral nädalas ainetunni ajal noppeõppes, õppides ainet õppekavaga võrreldes süvendatult ja laiendatult. Me teame, et õppijaid on mitmesuguseid ning õppekorraldus ei ole piisavalt paindlik erinevas tempos edenevate õppijate toetamiseks. Seega tuleb leida lahendusi, mis võimaldaks igal õpilasel jõukohaselt pingutada – eduelamus toetab iga õppija arengut.

“Tühipaljas lisaülesanne või krõbedamate ülesannetega tööleht last pikalt ei motiveeri.

Noppeõpe võimaldab võimekamatel n-ö õppida õppima, sest tavaline ainetund ei pane neid tihtipeale piisavalt pingutama. Tühipaljas lisaülesanne või krõbedamate ülesannetega tööleht pikalt ei motiveeri. Kindlasti pole tegemist tublide lisatunniga, kuna noppeõpe toimub koolipäeval ainetunni ajal. Nii väärtustatakse kõigi õppijate aega.

Miks hakkasite mudelit süsteemselt juurutama just matemaatikast? 

Kõik Eesti õpilased puutuvad matemaatikaga kohustuslikus korras iga päev kokku. Matemaatika on spetsiifiline aine, kus iga järgnev teadmine baseerub eelnevatel. Juba esmaste õpilünkade tekkimisel on õppijal väga keeruline õppetöös edasi liikuda ning õpimotivatsioon võib nii kiirelt väheneda. Numbrid näitavad, et pea iga neljas Eesti põhikoolilõpetaja ei ületa matemaatika põhikooli lõpueksami lävendit. Kui vaadata kaalukausi teist poolt, siis meil on ka õpilasi, kes saavutavad õpitulemused eakaaslastest kiiremini ja ainetunnis igavlevad. Meie jaoks on see signaal, et vajame paindlikke lahendusi, mis aitaksid toetada nii järeleaitamist vajavaid, keskmikke kui ka edasijõudnuid. Noppeõpe on üks viis, kuidas seda teha, täiendades olemasolevaid tugisüsteeme, mitte neid asendades.

Kuidas teie töökorraldus „üks kord nädalas noppeõpe / samal ajal kinnistav tund“ täpselt töötab ning milliste kriteeriumide järgi õpilasi paindlikult rühmitate?

Esiteks liiguvad noppe- ja kinnistava tunni vahel õpilased teema lõikes, mis teeb meetme kättesaadavaks paljudele õpilastele. Kui noppeõppes lahendatakse keerukamaid ülesandeid, siis kinnistavas tunnis toetatakse kinnistamist ja kordamist vajavaid õppijaid. Kooliastmeti on liikumine veidi erinev. Esimeses kooliastmes matemaatiline mõtlemine alles kujuneb, seega võivad õpilased liikuda rohkem. Mida kooliaste edasi, seda spetsiifilisemaks aineõpe läheb ning üldjuhul joonistub välja, kes on võimekam ja huvitatum ning edeneb kiiremini. Nende õppijate eduelamuse tagamist soodustabki noppetund. 

Tasub meeles pidada, et noppeõpe on võimalus, mitte kohustus. Kui õpilane on võimekas, ent matemaatika teda mingil põhjusel kohe üldse ei paelu, saab ta järjepidevalt osaleda kinnistavas tunnis. Selline paindlikkus aitab hoida õppija motivatsiooni, arvestades tema huvidega.

Millele toetute tõenduspõhisuses: milliseid mõõdikuid kogute ja kuidas analüüsite andmeid koostöös Tartu Ülikooli teadlastega?

Noppeõpet on rakendatud üle maailma suhteliselt laialdaselt, USA-st ja Rootsist Singapurini. Teaduskirjandus toob välja, et noppeõpe soodustab õpilaste ja õpetajate häid suhteid, aitab märkimisväärselt arendada õpilaste oskuste taset ning suurendab õpimotivatsiooni. Viimane on ka meie mudeli fookuses. Kogume noppeõppe mudelit kasutavas koolis kõigi õppijate matemaatika õpimotivatsiooni kohta andmeid kolme aasta vältel. Esimene analüüs valmib Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilase magistritööna 2026. kevadel. Lisaks tahame koostöös Tartu Ülikooli teadlastega jõuda teadusartiklini, mis tooks välja sekkumise mõju kõigi õpilaste õpimotivatsioonile matemaatikas. Kogume tagasisidet õppijatelt, õpetajalt ja lapsevanematelt. Lisaks jälgime kolme aasta lõikes aineteadmiste taseme muutust. Selleks võrdleme tasemetööde, vaheeksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemusi. See aitab mõista, kuidas mudel õppijaid mõjutab, ja mitte ainult neid, kes noppeõppes osalevad.

Millist mõju olete juba märganud – nii rahulolu kasvu eri sihtrühmades kui ka sajapunktiliste eksamitulemuste lisandumist – ja kui kindlalt saab neid seostada noppeõppe mudeliga?

Meie pilootkoolis, Viljandi Kesklinna Koolis on 90–100 punkti saanud põhikooli matemaatika lõpueksami sooritanuid juurde tulnud. Nii õpilased kui ka õpetajad toovad välja, et nüüd on fookus õppimisel, mitte käitumisel või tunnikorra loomisel, sest liigutakse õppijatele sobivas tempos ning õppetöö ülesehitus eeldab piisavat pingutust. Noppeõppes osalevad lapsed toovad esile, et ülesanded on parajalt keerulised, seepärast on tunnis lihtne olla. 

Kuidas on noppeõpe muutnud õpetajate igapäevatööd ja koostööd ning mis aitab seejuures töökoormust tasakaalus hoida?

Noppeõppe rakendamise mudel suunab õpetajaid koostööle, sest ühiselt tuleb sõnastada ja kokku leppida, mille alusel õppijad noppe- ja kinnistava tunni vahet liiguvad, millises järjekorras teemasid käsitleda ja kuidas lähtuda õppijatest, mitte ainult õppeainest. See kõik nõuab aega ja mõtestamist. Lisaks on noppeõppe koolides järjepidevad tegevusjärgsed arutelud, mida korraldame meie sihtasutusega, et õpetajad saaksid välja tuua nii rõõmud kui mured.

Õpetajad valmistavad noppetundi ette ka tandemina, tunni ettevalmistamisele kuluv aeg on selle võrra väiksem. Õpetajad ise on välja toonud, et võimekate õpilastega tegelevad nad tavaliselt enne või pärast tunde. Nii on võimalik õppija andeid toetada koolipäeva jooksul. 

Sihtasutus Iga Laps on Andekas pakub matemaatika noppeõppe õpetajatele väljaõpet, mis koosneb kahest moodulist: noppetunni ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning analüüsist. Täieneb noppeõppe õpetajate ideepank, millest lähtuvalt noppetundi üles ehitama hakata. Vajaduspõhiselt pakume noppeõppe õpetajatele mentorit, kes käib tunde vaatlemas ja õpetajale nõu andmas. Käesoleva õppeaasta lõpuks valmiv noppeõppe juhendmaterjal toetab õpetajaid tunni ettevalmistamisel. 

Kuidas rakendate mudelit nii, et kiiremini edenejate koondamine ei tekitaks lahkheli, vaid see toetaks kõiki õppijaid – ka neid, kes osalevad kinnistavas tunnis?

Siin on olulisel kohal paindlikkus ja protsessi seiramine. Paindliku liikumise võimaluse säilimine noppe- ja kinnistava tunni vahel tähendab, et õppijad saavad liikuda vastavalt teema, võimekuse, huvi ja edenemise tempole. See aitab vältida sildistamist ja toetab iga õppija arengut.

“Meie pilootkoolis, Viljandi Kesklinna Koolis on 90–100 punkti saanud põhikooli matemaatika lõpueksami sooritanuid juurde tulnud.

Protsessi järjepidev seiramine hõlmab tagasisidet, õpitulemuste ja õpimotivatsiooni muutuste jälgimist ja analüüsi. See aitab mõista, kuidas mudel õppijaid mõjutab, ning võimaldab vajadusel teha kohandusi.

Oleme noppeõppe rakendamise teekonnal kooliga kaasas kauem kui pelgalt üks õppeaasta. Kolmeaastase tsükli jooksul pakume tuge nii juhtkonnale kui ka õpetajatele, et mudelit rakendataks kaasavalt ja läbimõeldult.

Millised on praktilised ülesanded ning mis see koolile maksab? Kuidas saavad väiksemad või õpetajapuuduses koolid mudelit rakendada?

Noppeõppe mudeli rakendamine on jõukohane kõigile Eesti põhikoolidele, olenemata nende suurusest, õpetajate arvust või asukohast. 

Mudeli rakendamise kulu on kuni 2% õpetajate aasta tööjõukulust. Tunde rahastatakse kooli oma eelarvest ja selleks on võimalik kasutada diferentseerimisfondi. Vastavalt kooliastmele on võimalik rakendada klassi-, matemaatika- ja õpiabiõpetajaid või eripedagoogi.

Väiksemates koolides saab mudelit rakendada ka osalise mahuga, alustades esialgu näiteks ühe klassiga.

Milline on käivituskava uuele koolile?

Igas koolis soovitame võtta ettevalmistusperioodiks maksimaalselt ühe õppeaasta. Läbimõeldud ettevalmistus tagab üldjuhul õppekorralduse plaanitava muutuse. Aastaga oleme kaasanud 24 kooli üle Eesti, kellest 15 on juba ka hakanud noppeõpet rakendama.

Lõppeesmärk on jõuda põhikoolideülese rakendamiseni, sest õppijast lähtuvalt tuleb õpilase teekonda vaadata kui üht tervikut. Näiteks ainult 2., 4. või 7. klassis rakendamine ei ole piisav püsivate muutuste loomiseks.

Sealt edasi algab järjepidev suhtlemine juhtkonna ning õpetajatega. Samuti lapsevanemate informeerimine ja kaasamine, seirame õpilaste õpimotivatsiooni ja õpetame välja matemaatika noppeõppe õpetajaid. Vajadusel kohtume ka koolipidajaga.

Kuidas tagate eetika ja andmekaitse: kellel on ligipääs õpilaste võimekuse ja edenemise andmetele? Kuidas väldite sildistamist?

Eetika ja andmekaitse on meie jaoks väga olulised teemad. Kooli poolt kannab üks vastutav inimene andmed kooli serverisse. Sihtasutuse ja andmeanalüütikuteni jõuavad andmed pseudonümiseeritud kujul, mis tähendab, et õpilase nimi on asendatud koodiga. Õpimotivatsiooni seiramine on vabatahtlik ning lapsevanemal ja õpilasel on võimalik õpimotivatsiooni seirest igal ajal loobuda. 

Sildistamise vältimiseks kanname sõnumit, et igas lapses peituvad oma tugevused ja haridusasutuse ülesanne on pakkuda igale õpilasele tema võimetele ja vajadustele vastavat õpet. Meie eesmärk on kõigi õpilaste potentsiaali maksimaalne realiseerimine. See ei tähenda ühetaolist ainetundi, vaid võrdset võimalust areneda. Lapsevanematega kohtume lastevanemate ja hoolekogude koosolekutel ning küsime kooli vahendusel tagasisidet.