Koolijuhtide atesteerimissüsteemi on arendatud ligi kolm aastat. Nüüd on hakatud atesteerimismudelit katsetama.
Tutvu: Ehasoo, M., & Eisenschmidt, E. (2025). Koolijuhtide hinnangud tööülesannete selgusele, tööressurssidele, töönõudmistele ja toetusele kohalike omavalitsuste koolides.
Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 13(1), 252–280. doi.org/10.12697/eha.2025.13.1.11
Koolijuhtimise kvaliteedist Eestis on räägitud aastaid. Uuringud toovad välja kitsaskohti juhtimiskultuuris, näiteks ebaselged eesmärgid, liigne keskendumine välistele ootustele, õpetajate vähene koostöökultuur.
Valitsuse koalitsioonileppes nähti olukorra parandamiseks ette koolijuhtide tähtajalised töölepingud. Kuigi ideele leidus toetajaid, ei peetud seda siiski lahenduseks, mis tõstab juhtimiskvaliteeti. Hariduses ei tohigi teha otsuseid vaid emotsioonide või oletuste põhjal – need peavad põhinema uuringutel ja analüüsil. Seepärast kaasati koolijuhtimise kvaliteedi arendamisse eksperte Tallinna ja Tartu ülikoolidest, kes analüüsisid rahvusvahelist kogemust ja selgitasid välja võimalikud lahendused. Nii jõutigi koolijuhtide atesteerimise mudelini, mida praegu ka katsetatakse.
Mudel ei ole kopeeritud ühestki teisest süsteemist. Tõsi, oluliselt inspireeris eksperte Kanada Ontario piirkonna koolijuhtide atesteerimise süsteem. Ühtegi süsteemi ei saa riigist riiki üle kanda, kuid väärt kogemustest saab õppida, mida järgida ja vältida.
Atesteerimissüsteemi on Eestis arendatud ligi kolm aastat. Protsessi algatas Eesti Koolijuhtide Ühendus, kaasates Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna ja Tartu ülikooli ning Heateo Haridusfondi ja Fontese eksperdid.
“Nii õnnestumiste kui ka tagasilöökide puhul on arengu eeldus edasiviiv tagasiside.
Riigikogus on läbinud esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis loob atesteerimiseks õigusliku aluse. Kultuurikomisjoni arutelul rõhutasid kõik partnerorganisatsioonid, et koolijuhte atesteerima peab, kuid seisukohad erinesid selle põhieesmärgi mõtestamises. Koolijuhid ja ülikoolide teadlased rõhutasid vajadust toetada professionaalset arengut ja pakkuda kollegiaalset tagasisidet ning keskenduda sellele, kuidas juhtida kooliarendust sisuliselt ja õppimist toetavalt. Erakoolide arvates on koolijuhi arengu toetamine, tulemuste hindamine, arenguvestluste läbiviimine ja tagasiside andmine aga erakoolipidaja elementaarne ülesanne, n-ö juhtimishügieeni küsimus.
Olukord kohalikes omavalitsustes näitab, et koolijuhid on oma ametis sageli üksi. Ka Tallinna Ülikooli haridusteadlaste Marcus Ehasoo ja Eve Eisenschmidti värske uuring kinnitab, et Eesti koolijuhid on motiveeritud ja tunnevad suurt vastutust koolide arengu eest, kuid nende toetus on sageli juhuslik ja ebaühtlane. Koolipidajate tugi keskendub peamiselt haldus- ja praktilistele küsimustele, koolijuhtide professionaalne areng ja õppeprotsessi juhtimine jääb aga tagaplaanile.
Tagasiside puudub või on ebaühtlane
Veelgi kõnekam on tagasiside puudumine. Koolijuhid hindavad madalalt seda, mil moel nad oma vahetu juhiga oma töö kvaliteedist rääkida saavad (keskmine 2,34 punkti 5-st). Ligikaudu 20% juhtidest on pessimistlikud, sest arenguvestlused toimuvad sageli selge eesmärgi või tulemuseta. Samuti tunnevad juhid puudust tunnustusest ja professionaalsetest arenguvõimalustest. Tulemused näitavad, et Eestis puudub ühtne koolijuhtide tagasiside- ja hindamisraamistik.
Juhusliku ja ebaühtlase toe asemel vajavad koolijuhid süsteemset tuge ning professionaalselt üles ehitatud tagasisidet, mis toetab arengut, mitte ei toimi kontrollivahendina. Atesteerimine kui süsteemne ja eksperthinnangutel põhinev tagasiside looks koolijuhtimisele uue kvaliteedi – aitaks muuta formaalse hindamise sisuliseks aruteluks ning kujundada juhtimiskultuuri, mis põhineb koostööl, usaldusel ja arengul. Ka värske TALIS 2024 uuring näitas, et kõige rohkem vajavad koolijuhid täiendusõpet just õppekava arendamise ja õpetajatega koostöö edendamise vallas.
Atesteerimine ei piira koolipidaja õigusi ega iseseisvust. Vastupidi – see annab talle ülevaate koolijuhi tugevustest ja arenguvajadustest ning pakub ekspertide tuge nende hindamisel. Juhtimise eesmärgid ja tulemused on iga-aastaste arenguvestluste teema, kuid atesteerimine lisab sellele uue kvaliteedi tänu kogenud koolijuhtide – välisekspertide vaatele. Seega võib atesteerimise väärtus koolipidajale seisneda juhtimise analüüsis ja arengupotentsiaali mõtestamises mitme eksperdi kaasabil.
Teame, et kohaliku omavalitsuse juhid vahetuvad linnades ja valdades valimistsüklist olenemata päris tihedalt. Sellises olukorras võib juhtuda, et koolijuhi arenguvestlust viib igal aastal läbi uus inimene. Atesteeritud koolijuhi eneseanalüüs ja koolipidaja hinnang tema tööle on väärtuslik materjal, mille pinnalt koostööd jätkata.
Eesti Õpilasesinduste Liidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad on aruteludes välja toonud, et koolijuhtide atesteerimine on väga oluline. Samas soovitakse, et atesteerimise tulemusena saaks vajadusel koolijuhte ka ametist vabastada. Pedagoogika ja haridusvaldkonna ekspertidena teame, et nii õnnestumiste kui ka tagasilöökide puhul on arengu eeldus edasiviiv tagasiside. Atesteerimine annab koolipidajale olulist ja tõenduspõhist infot otsustamiseks, kas koostööd jätkata või mitte. On selge, et ühtset kõigile sobivat süsteemi, mis lahendaks kõik probleemid, ei ole võimalik luua.
Atesteerimisel osalevad lisaks koolipidaja esindajale kaks väljaõppe saanud koolijuhti ning üks haridusekspert. Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia koolitab praegu atesteerimiseksperte, nii koolijuhte kui -pidajaid. Esimesed näidisatesteerimised on juba toimunud ja saanud osalejatelt positiivset tagasisidet. Nii koolijuhid kui -pidajad kinnitavad, et süsteem toetab koolijuhi professionaalset arengut ja aitab koolipidajal juhi tööd sisukamalt hinnata.
Loomulikult on ka kriitilisi seisukohti. See on hea, sest konstruktiivne kriitika aitab süsteemi täiustada. Atesteerimise õnnestumine sõltub suuresti elluviijatest ning selles on alati inimlik faktor. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu näeb ette, et süsteemi kohandatakse ja täiustatakse ka pärast selle jõustumist. Haridusjuhtimise akadeemia kavandab rakenduva süsteemi seiret, et arendada atesteerimisprotsessi tõenduspõhiselt edasi.
Koolijuhi tööle pühendumist ja heaolu toetab eelkõige tulemuslik koostöö koolipidajaga, mitte halduskoormus ega hirm. Seetõttu ei ole koolijuhtide hindamine bürokraatlik mehhanism, vaid võimalus kujundada Eesti hariduses uut juhtimiskultuuri, kus eesmärgiks pole kontroll, vaid õppimine, areng ja koostöö. Ootame jätkuvalt asjalikku ja sisukat arutelu ning kutsume kõiki kaasa mõtlema. Meie ühine eesmärk peaks olema, et Eesti koolid oleksid paremini juhitud ning koolijuhid toetatud ja motiveeritud.
Lisa kommentaar