- Koolijuht on kooli arengu mootor ja see mootor töötab kõrgetel pööretel. Tallinna Ülikooli kooliuuring näitab, et Eesti koolijuhid on motiveeritud ja tunnevad suurt vastutust, kuid seisavad silmitsi kasvavate nõudmistega. Viimaseid on keeruline täita piisavate ressurssideta ja professionaalse arengu toeta.
Tutvu TLÜ haridusjuhtimise akadeemia läbiviidud kooliuuringu materjalidega: www.tlu.ee/kooliuuring
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
Koolijuhi töörahulolu mõistmisel on abiks nn töönõudmiste ja -ressursside mudel, mida kasutatakse juhtimise ja tööheaolu uurimisel üle maailma, sealhulgas haridusvaldkonnas. Selle mudeli alusel mõjutavad töövõimet kaks suuremat tegurit: nõudmised ja ressursid.
Töönõudmised on tööga seotud tegurid, mis nõuavad pidevat pingutust ja võivad tekitada füüsilist või psühholoogilist kulu. Koolijuhtidel tähendab see suurt töömahtu, kognitiivset pingutust, kiiret otsustamist ja vajadust tasakaalustada õpetajate, lapsevanemate ja koolipidaja ootusi.
Tööressursid on töötingimused ja tugisüsteemid, mis aitavad eesmärke saavutada, leevendavad pinget ja toetavad professionaalset arengut. Koolijuhtide jaoks on tööressursid selged eesmärgid ja rolliootused, otsustamisvabadus ja valikuvõimalus, tunnustus ja tagasiside ning usalduslik suhe koolipidajaga.
Kui nõudmised ja ressursid on tasakaalus, soodustab see tööle pühendumist ja heaolu. Kui aga nõudmised ületavad ressursse, suurenevad stress, väsimus ja läbipõlemisrisk. Eesti koolijuhtide uuring näitab, et just selle tasakaaluni jõudmiseks on meil vaja vaeva näha. Neid koolijuhi tööga seotud aspekte kooliuuringus ka vaatlesime.
Mitu palli korraga õhus
Üle 83% koolijuhtidest tunnistab, et neil tuleb pidevalt paljudel asjadel silma peal hoida. Suurim katsumus on vaimne ehk kognitiivne koormus – pidev otsustamine, uute lahenduste leidmine ja ajapuudus. Töö kipub kuhjuma ning aeg-ajalt tekib tunne, et kõike lihtsalt ei jõua. Samas ütleb enamik juhte, et nad mõistavad, mida neilt oodatakse – küsimus pole tahtes, pigem ajasurves ja toetuses.
Positiivne on, et koolijuhid tunnevad end oma töös pigem motiveeritu ja kaasatuna. Nad hindavad kõrgelt oma töötingimusi ja võimeid, kuid on vähem rahul võimalusega oma tööga seotud otsuseid mõjutada. Kriitilisemalt vaatavad koolijuhid sellele, kui palju on võimalik oma koormust mõjutada. Mida vähem on võimalust oma tööga seotud küsimusi otsustada ja tuge saada, seda enam kuhjub töö ning väheneb arusaam, mille nimel pingutada.
Ka töö väärtustamise ja töökohaga seotuse näitajad jäid mõõdukale tasemele. Koolijuhid hindavad oma rolli ja töökohta pigem positiivselt, kuid pole nendega emotsionaalselt kuigi seotud. Siiski ei mõtle enamik juhte töökoha vahetusele. Samas on nad tagasihoidlikud teistele oma tööst rääkima, mis võib viidata, et töö on oluline, kuid mitte alati meeldiv teema, mida teistega jagada.
“Koolijuhid hindavad oma rolli ja töökohta pigem positiivselt, kuid pole nendega emotsionaalselt kuigi seotud.
Koolijuhtide tööressursid ei ole piisavad, et suurt tööpinget tasakaalustada. Nende otsustusõigus ja tunnustus vajab senisest süsteemsemat tuge.
Suhted koolipidajaga
Koolipidaja on koolijuhi üks olulisemaid töötoetuse pakkujaid. Uuringu andmetel hindasid juhid koolipidaja tuge ja kvaliteeti viiepalliskaalal keskmiselt 3,2–3,3. See on pigem mõõdukas tase – tugi on olemas, kuid mitte järjepidev.
Kõige sagedamini kirjeldasid koolijuhid materiaalset ja juriidilist abi. Õppetegevuse ja kooli arendamisega seotud tuge osutatakse oluliselt harvem, õppekavaarendusega seotud küsimusi on saanud koolipidajaga arutada vaid ligi viis protsenti. Uuring näitab, et koolipidaja roll piirdub pigem kooli pidamise administratiivse poole, mitte juhtimise arendamise ja õppekvaliteediga.
Umbes pooled koolijuhid märkisid, et on käinud viimase aasta jooksul koolipidajaga arenguvestlusel, kuid vestluste tulemuslikkust hinnati tagasihoidlikult (vt joonist). Kõige sagedamini toodi välja, et vestlusest kujunes info vahetamine või üldine jutuajamine konkreetsete kokkulepeteta. Kolmandik juhte leidis, et arenguvestlus oli tore vestlus suurema eesmärgita.
Koolijuhi töö on vaimselt nõudlik ning meenutab pigem maratoni kui sprindi lõpuspurti. Et jõudu jätkuks ka pikemaks teekonnaks, peab vastutus käima käsikäes mõjuga ja pingutus koos toega. Kui juht tunneb, et teda usaldatakse ja tema tööd väärtustatakse, püsib pühendumus kauem ja läbipõlemise oht on väiksem. Tõeline tugi ei tähenda ainult eelarvevõimalusi, vaid mõttekaaslasi ja koostööd koolipidajaga, kellega ühiselt kooli arengueesmärke ja suurt pilti kujundada.
KOMMENTAAR
Urmo Uiboleht, Tartu Erakooli koolijuht, EKJÜ juhatuse esimees
TLÜ kooliuuringud on minu jaoks olnud väärtuslikuks tööriistaks nii koolijuhina kui ka EKJÜ juhina. Oleme osalenud TERA-ga igal aastal ja viimastel kordadel ka koolikohtadena eraldi. See annab võimaluse võrrelda ka koolisiseselt valitud meetodite ja pedagoogikate toimimist, võimalik on anda ja saada ka juhtimisele tagasisidet. Uuringutulemuste järel arutleme juhtkonna, õpetajate ja ka koolipidajaga, et ühiselt laiendada arusaama kooli eesmärkidest ja töökorraldusest. Tulemusi saab kasutada juhtimistööriistana, mis aitab koolijuhil kavandada professionaalset arengut, hoida meeskonna motivatsiooni ja vältida nii enda kui õpetajate läbipõlemist.
Lisa kommentaar