• Lauamängude populaarsuse taga pole mitte üksnes mängurõõm, vaid ka praktilisus. Seda eelkõige sotsiaalseid suhteid silmas pidades. „Lauamängu mängides puudub vajadus igasuguseks piinlikuks dialoogiks,“ leiab eestimaise kaardi- ja lauamängu kirjastuse Loovhoog juht Katre Tamm. 

Lauamängudel on üks eriline omadus: nad ühendavad, mitte ei lahuta. Osati sotsiaalmeediast tingituna pole maailm kunagi olnud polariseerunum kui praegu. Proovile ei panda mitte ainult võõraste inimeste, vaid ka näiteks perekonnasisesed suhted. „Hea lauamängu puhul ei saa takistuseks, kui mängijate väärtushinnangud erinevad, kuna tähelepanu on mujal,“ räägib sotsiaalpedagoogi taustaga Tamm. Tema sõnul ei saa me ühiskonnas kahjuks või õnneks päris üksinda ikkagi hakkama. Oleme suure osa oma elust teistega koos. Et koos oleks turvaline ja tore, peavad suhted olema head. „Ega suhete loomiseks lollikindlat valemit ei ole, kuid selle kõige aluseks olev suhtlemine on mingil määral ikkagi õpitav. Mõni peab õppima seda rohkem ja teine vähem, kuid kõigil on see võimekus,“ arutleb Tamm. 

Ta toob näite meile kõigile tuttavast olukorrast: pungil täis ühistranspordis võhivõõraga kõrvuti istumine. „Neuroteadlased on rääkinud, et ühistranspordis võõraga õlakuti koos istudes päästab ebamugavusest lihtne kommentaar või lause, mis ei pea olema isegi öeldud naabri suunas,“ räägib Tamm. Näiteks: „Ma ei leia turvavööotsa kuidagi üles.“ Selline lause muudab Tamme hinnangul õhkkonna kõigi jaoks kiiresti turvalisemaks ning aitab ka ärevuse vastu. Ennetades ajakirjaniku küsimust, lisab Tamm kiiresti, et teistele hullumeelse inimese mulje jätmist avalikus kohas valjult sõna võttes ei pea kartma. „Kui võtta inimeste hulka minnes algusest peale hoiak, et sinust õhkub rõõmsameelsust ja avatust, ei kuku kirjeldatud moel suhtlemine ka veidralt välja,“ leiab ta. Tamm lisab, et nii on teistel palju julgem tunne ka sinu poole pöörduda. „Sõbralikkus on nakkav. Piisab, kui üks inimene võtab selle hoiaku. Kui sa pelgad, et sind imelikult vaadatakse, siis väga tõenäoliselt seda tehaksegi.“

Mängud, mis selliseid oskusi arendavad, ei pea olema sugugi keerulised. Tamme sõnul on strateegiamängud inimeste jaoks, kes tahavad eelkõige oma mõtlemisvõime proovile panna, väga olulised, kuid suhete arendamise eesmärgil on kasu just lihtsamatest mängudest. Tamm võtab välja pudelimängu „Tõde või tegu“. Pudelimängu on paljud meist mänginud natuke teises kontekstis ja teistel eesmärkidel. Alg- või põhikoolis aitas see mäng nii mõnelgi meist jõuda oma esimese suudluseni. Klassikalist pudelimängu ja „Tõde ja tegu“ saab mängida aga ka teisiti: tõde võib olla hoopis midagi, mida sa oma lähedasele tavaliselt ei räägi; tegu aga lihtsalt heategu. „Seesugune mäng on hästi lihtne ja äärmiselt sotsiaalne. Näiteks kui paljud lapsevanemad on oma lastele rääkinud, kes oli lapsepõlves nende parim sõber ja mida neile koos teha meeldis?“ küsib Tamm. Neist asjust ei osata tihtipeale rääkida, kuigi sel teemal vestlemine parandab üksteisest arusaamist ja suurendab seeläbi turvatunnet. „Lisaks on seesugused teemad meie laste jaoks kõige põnevamad.“ Tamme sõnul ongi nende mängud suures osas väga lihtsad, kuna eesmärk on arendada inimestevahelisi suhteid ning muuta koosolemine helgeks, rõõmsaks ja sisukaks. „Me tahame nende mängude abil väärtust luua, see on meie jaoks kõige olulisem,“ ütleb ta. 

“Igal koolil on ju põnev oma lugu. Tahaksime koostada koolidele nende tähtpäevadeks mänge.

Mäng „Vuntsid ja habemed“ on mõeldud meestele sõprussuhete loomiseks ja süvendamiseks. „Selle mänguga pöörame tähelepanu meeste tervisele ja see on täielikult meie omalooming. Mõtlesime, kuidas saaksid mehed omavahel alkoholi tarbimata semutseda. Uuringud on näidanud, et see toetab meeste üldist heaolu,“ tutvustab Tamm. 

Tema sõnul toodavad vaimse tervise ja suhete parandamiseks mõeldud mänge palju ka mitmesugused ettevõtted, kuid väga väikeses tiraažis, mis teeb need kalliks. „Seetõttu ongi meil plaan kõnetada ettevõtteid, kellega koostööd teha, kuna paljudel neist on missioonitunne ja visioon. Saaksime nende visiooni lauamängude kaudu ühiskonnale tutvustada. Meie eesmärk ongi toota peavoolumänge, mis kannavad tähtsaid mõtteid ja eesmärke, selgitab Tamm. Tähtsaid mõtteid kannavad mõistagi ka haridusasutused. Miks ei peaks koolid siis taolistest mängudest huvitatud olema! „Igal koolil on ju põnev oma lugu. Tahaksime koostada koolidele nende tähtpäevadeks mänge, mille kaudu jõuaks selle kooli lugu rohkemate inimesteni. Õpilasedki ei tea oma koolist pahatihti midagi,“ mõtiskleb ta. 

Lõpetuseks tutvustab Tamm populaarset mängu, mille abil saab avastada und. Uneteadlased on pannud kirja sada müüti või fakti une kohta. Üks väide kõlab nii: „Läbi une kindlat tüüpi teksti kuulates on võimalik õppida keeli ning vähendada tungi suitsetada.“ Vastasmängija peab nüüd ütlema, kas kuuldu on õige või vale. See väide näiteks tõele ei vasta – enamik teadlasi on seisukohal, et alateadlik õppimine on müüt.