- Mõni koolijuht teeb oma tööd suure innuga ja tunneb end ka keerukaid ülesandeid täites hästi, teine aga pingutab motivatsiooni hoidmisega ja on stressis. Juhtide heaolu ja stressi teguritest tervikpildi saamiseks uurisime, kuidas nad hindavad psühholoogiliste baasvajaduste rahuldatust.
Tutvu TLÜ haridusjuhtimise akadeemia kooliuuringu materjalidega alates aastast 2016: www.tlu.ee/kooliuuring
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
Kui vanemad motivatsiooniteooriad rõhutasid pigem karistusi ja premeerimist, siis enesemääramisteooria kohaselt vajavad inimesed, olenemata kultuurist või ametist, sarnaselt füsioloogiliste vajaduste rahuldatusega ka universaalseid psühholoogilisi ja sotsiaalseid „toitaineid“. Need kolm põhilist psühholoogilist vajadust on autonoomia, kompetentsus ja seotus. Autonoomia tähendab võimalust otsustada oma tegevuse üle, mis on kooskõlas sinu väärtuste ja huvidega. Kompetentsus tähendab tunnet, et tuled oma ülesannetega toime ja koged arengut. Seotus tähendab tunda end kolleegidega ühte asja ajavat, toetatu ja väärtustatuna.
Kui neid „toitaineid“ napib, kogevad inimesed energialangust ja negatiivseid tundeid: hirmu ülesannetega mitte toime tulla, ebaõnnestuda ja tõrjutust. Kui vajadused on rahuldatud, tunnevad inimesed, et on kaasatud, oma töös tõhusad, ning võtavad vastutuse oma tegevuse eest.
Üldiselt hindasid koolijuhid psühholoogiliste baasvajaduste rahuldatust kõrgelt. Kõige kõrgemalt hinnati seotust (4,22 viiepallisel skaalal) – koolijuhid tunnevad, et lähedased kolleegid hoolivad neist ja suhted on soojad. Järgnes kompetentsustunne (4,04), mis näitab, et juhid tunnevad end oma ülesandeid täites enesekindla ja pädevana. Ka autonoomiatunnet hindavad juhid üsna kõrgelt, tajudes, et neil on võimalus otsustada, mida nad teevad.
Kuidas toiduahel töötab?
Tulemused näitavad seoseid töönõudmiste ja -ressursside ehk keskkonnast tulenevate teguritega („Koolijuhtide töö on maraton, mitte sprint“, ÕpL, 4.11). Näiteks rolli ja ülesannete selgus tööltoetavad kompetentsustunnet ning loovad soodsa pinnase meeskonnatööks ja kolleegidega seotuse tunnetamiseks. Samuti toetab autonoomsustunnet kontroll töömahu üle, ülesannete üle otsustamise õigus.
“Koolijuhid, kes ei tajunud end kuigi kompetentsena, kogesid ka suuremat stressi.
„Toitained“ on olulised ka juhtimise fookuse seadmiseks. Mida rohkem „toitaineid“, seda enam rakendavad juhid õppimist toetavaid juhtimisviise: seavad kooliarenduses selged sihid, keskenduvad õppekavaarendusele ja õpetajate õpetamispädevuse arendusele ning koostöise koolikultuuri kujundamisele.
Ka heaolu aspektist on psühholoogilised baasvajadused olulised. Mida kõrgemalt hinnatakse psühholoogilisi baasvajadusi, seda madalam on stress ja kõrgem tööga rahulolu. Koolijuhid, kes ei tajunud end kuigi kompetentsena, kogesid ka suuremat stressi.
Kuidas saame hoida juhtide „toitainete“ taset kõrgel?
Usaldame koolijuhti. Autonoomiatunne kasvab, kui juhil on selgus oma vastutusest ja vabadus otsustada, kuidas eesmärke saavutada. Koolipidajad ja -juhid võiksid seada ühiselt raamid, kuid jätta koolijuhi professionaalsele otsusele tegutsemisruumi. Näiteks kaasata juhte strateegiliste otsuste tegemisse ja võimaldada neil valida kooliarenduse fookused vastavalt kooli eripärale.
Selged ülesanded ja professionaalne tagasiside. Kompetentsustunne tugevneb, kui juht tunnetab, et ta tuleb oma ülesannetega toime ja saab areneda. See eeldab nii realistlikku töökoormust kui ka võimalust osaleda juhtimisalases täiendõppes, mentorluses ja võrgustikes. Selgus oma arenguvajadustes ja regulaarne professionaalne tagasiside aitavad enesekindlust kujundada. Tagasiside kvaliteeti tõstab teiste juhtide kaasamine juhtide töö tagasisidestamisse, näiteks planeeritavas atesteerimissüsteemis on koolipidaja kõrval väärtuslik teiste juhtide vaade.
Kasvatame koolijuhtide seotust. Seotuse toetamiseks saab juht ise kujundada kooli visiooni ja ühiseid eesmärke, et koolis kujuneks koostöökultuur ja vastastikune toetus. Juhtide seotustunne vajab toitu ka väljastpoolt. Oluline on luua toimivad koostöövõrgustikud – näiteks piirkondlikud juhtide ühendused, koostööpäevad ja kogemuste jagamine kolleegide vahel. Tundmine, et oled meeskonna osa ja sind mõistetakse, vähendab stressi ja suurendab töörahulolu.
KOMMENTAAR
Karmen Paul, Viimsi Gümnaasiumi direktor
Minu jaoks on oluline, et igapäevane töö kannaks tähendust, mitte poleks pelgalt kohustus. Kui tunnen, et saan ise suuna valida, minu oskusi ja teadmisi märgatakse ning väärtustatakse, mul on võimalus areneda ja kuuluda hoolivasse kogukonda, olen tõeliselt motiveeritud ja pühendunud.
Meie kooli tulemusi vaadates sain taas kord kinnituse, kui palju sõltub juhtimise kvaliteet sellest, millist töökultuuri loome. Juhina saan oma meeskonna jaoks palju ära teha, kujundades keskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja julgevad võtta vastutust. Oluline on teadlikult toetada professionaalset arengut: märgata tugevusi, pakkuda õppimisvõimalusi ning innustada inimesi katsetama ja oma peidetud potentsiaali avastama. Sama tähtis on hoida avatust ja usaldust, leida aega ühisteks aruteludeks, koostööks ning hetkedeks, mil tõesti kuulame üksteist.
Baasvajaduste rahuldamine ei ole pelgalt „pehme teema“, vaid otsene investeering juhi ja meeskonna heaolusse. Kui need kolm vajadust on kooskõlas, on juhtimine loomulikum ja kooli õhkkond elujõuline. See pole ainult teadmine, vaid kogemus, mis aitab hoida nii mind kui mu meeskonda tervena ja tasakaalus.
Lisa kommentaar