Uued nõuded õpilaste söömisele ja õues viibimisele. Kuidas õigusaktide täitmisel ellu jääda?

Septembrist jõustunud määruse järgi peab õpilaste söögiaeg kestma vähemalt 20 minutit ja kooli päevakavas peab olema ette nähtud võimalus sama kaua liikuda ka õues. Kuidas suuremates linnakoolides kõik õpilased söödetud-jalutatud saavad? Mida arvavad koolijuhid nii detailsest reguleerimisest?

Kui võtame õpilastelt võimaluse näha laia maailma, ei ole meil enam kooli

Kultuurikorraldaja ja haridusteadlane Mikk Granström ütleb, et kooli kaudu saadav kultuurikogemus võib mõnele õpilasele olla ainus võimalus näha professionaalset kunsti, kuulda kontserti või kogeda ühist kultuuriruumi. „Kui me selle ära lõikame, siis süvendame ebavõrdsust, mitte ei vähenda seda,“ leiab ta.

Hindamine ei ole neutraalne toiming – see muudab õppimist

Füüsikaõpetaja ja Tartu Observatooriumi giid Kadri Tinn kahtleb hindamise efektiivsuses. „Kes otsustas, et õppimise eesmärk on jõuda mõõtmispunktini? Minu kujutluses peaks õpetaja hindamise asemel hoopis kaardistama – uurima, milline on õpilase teadmiste maastik. Kas see on sügav või pinnapealne, kas lai ja omavahel seotud või koosneb üksikutest saarekestest, mille vahel puuduvad sillad.“

Noored ja poliitika: keerukas, aga mitte võimatu suhe

2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hääletas 39,2% 16–17-aastastest ja 34,5% 18–24-aastastest valimisõigusega inimestest; 2025. aastal aga juba 49% 16–17-aastastest ning 45,4% 18–24-aastastest. Kodanikuhariduse ja noorte poliitika juurde toomise üle arutlevad TLÜ professor Leif Kalev ja TLÜ nooremteadur Maarja Hallik.

Psühhiaater Madis Parksepp: „Varasel märkamisel on mõtet siis, kui sellele ka reageeritakse“

Psühhiaater Madis Parksepp toob laste ja noorte psüühikahäiretest rääkides välja, et varasemaga võrreldes on diagnooside sisu muutunud keerulisemaks, samuti on läinud raskemaks nendega seotud lugude taust. Tema hinnangul tulevad koolid õpilaste aitamisega üha paremini toime, kõige rohkem annab tugispetsialistide nappus tunda lasteaias.

Uude ÕS-i jõudis 500 uut sõna

ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ütleb, et välja jäi hulk harvu, vanamoelisi ja murdesõnu ning väljendeid (nt ajaviitlik, emakoda, kamming, jõutama, hoon, kalits), samuti vulgaarsed sõnad ja väljendid (nt sitajunn, Võtan sul munad maha, Keri, käi, mine pers(s)e!). ÕS sisaldab kokku ligi 60 000 märksõna. Rohkem kui varem on ÕS-is kohanimeinfot: kokku ligi 7000 kohanime, sh kõik Eesti 4500 ametlikku asulanime.

Liikumisõpetus võib muutuda oma keha häbenevale lapsele popitunniks. Kuidas saab õpetaja aidata?

Liikumistund on koht, kus laps võiks kogeda eduelamust ning tunda, et tema keha on vahva ja võimekas tööriist, mitte miski, mida hinnata või häbeneda, leiavad liikumisõpetuse edendajad. Paraku seostub paljudel liikumistunni ja teiste ees nappides riietes esinemisega trauma, millest üle saamiseks võib kuluda aastaid. Kuidas tulla oma keha häbeneva noorega toime ajal, mil ainuüksi sotsiaalmeedia ilufiltrid panevad peale surve näha välja täiuslik?

Sõna võtavad õppejõud ning liikumisõpetajad.

Lasteaialapsed samm-sammult arvutama

Lasteaiamatemaatika on küll lihtne, aga seda lapse jaoks lihtsaks ja arusaadavaks teha on mõnikord keeruline. Eeva Holm kirjeldab, kuidas Tallinna Sajajalgse lasteaia lapsed samm-sammult loendama ja arvutama õpivad.

Marju Lauristin: „Nutta pole põhjust, mõtelda küll“

Tallinna Raamatukogude korraldatud Aleksander Sibula erialapäeva ettekanded kirjeldasid lugemist kultuurilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu nähtusena.

Kui professor Marju Lauristin tõi välja muutused eestlaste lugemiskultuuris, siis Hele Liiv-Tellmann näitas, mis toimub koolis, kus lugemishuvi sageli kaob. Karin Lillemaa lisas vaimse tervise perspektiivi ja raamatukogutöötaja Heleri Tanilsoo praktilisi soovitus, kuidas toetada lugemist alates beebieast kuni teismeeani. Kõigi esinejate sõnumist järeldus üks:: lugemine ei kao, kuid tema tähendust peab teadlikult hoidma.

Oktoobri tasemetööd: tugev inglise keel, mure matemaatika ja loodusvaldkonnaga

Sügiseste tasemetööde tulemused kinnitavad, et võõrkeelt oskavad paljude koolide õpilased hästi, matemaatikas ja loodusvaldkonna ainetes on nende teadmistes aga lüngad, millega tuleb süstemaatiliselt tegeleda.

Mitte lihtsalt juhtimine, vaid õppimist toetav juhtimine

Tallinna Ülikooli 2024. aasta kooliuuringus uuriti, kuidas tajuvad õpetajad ja juhid eesti koolis õppimist toetavate juhtimisviiside rakendamist. Õpetajad, kes hindavad kõrgemalt juhtkonna panust õppimist toetavatesse juhtimisviisidesse, on üldiselt oma tööga rohkem rahul, tunnevad, et saavad hakkama ja et nende töö on väärtuslik, ning on kindlamad, et jätkavad ka edaspidi õpetajana

Kuidas eluvõõrust klassiruumist välja ajada?

Koolid murravad pead, kuidas muuta õppimist-õpetamist mõtestatumaks. Ahhaaliku õppimise olemust vaagisid Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm, AHHAA teaduskeskuse juhatuse esimees Andres Juur ja HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Kümne aasta eest asus kirjanduskoolina tuntud Tartu Forseliuse Kool otsima uut nägu ja alustas teekonda ahhaaliku kooli suunas, kus huvi loodusteaduste vastu kasvatatakse uurimusliku ja praktilise õppe kaudu. Millised käänakud on sel teekonnal olnud ja mis ootab ees?