- Tallinna Ülikooli 2024. aasta kooliuuringus uuriti, kuidas tajuvad õpetajad ja juhid Eesti koolis õppimist toetavate juhtimisviiside rakendamist.
Tutvu TLÜ haridusjuhtimise akadeemia kooliuuringu materjalidega alates aastast 2016 www.tlu.ee/kooliuuring.
Artiklisari annab ülevaate 2024. aasta õpetajauurimuse ja juhtide uuringu põhilistest tulemustest.
„Kooli juhtimine on oma mõju poolest õpilaste õppimisele teisel kohal, kohe pärast klassiruumis toimuvat õpetamist,“ arvab tunnustatud haridus- ja juhtimisteadlane Kenneth Leithwood. Juhtimise mõju vahendavad õpilastele valdavalt õpetajad. Koolijuhtimise mõju uuringud on aastakümnete jooksul keskendunud juhtimisviiside uurimisele, püüdes leida seoseid õpetajate töö ja õpilaste õppimisega. Praegu ollakse seisukohal, et edukat koolijuhtimist iseloomustab õppijast lähtuv sihiseade, õppekavaarendus, õpetajate professionaalse arengu toetamine ning kooli sisemise ja välise keskkonna kujundamine. Kokkuvõtvalt saab neid nimetada õppimist toetavateks juhtimisviisideks.
Kuidas meil nendega on?
Tallinna Ülikooli kooliuuringu tulemustest tuleb esile, et kõigi viie valdkonna keskmised tulemused on üle keskmise (vt joonis). Õpetajate ja koolide juhtkonna liikmete antud hinnanguid kõrvutades selgub, et juhid (direktor, õppe-, õppekorraldus-, huvijuht jne) kipuvad mõnevõrra ootuspäraselt hindama juhtimist kõigis viies valdkonnas veidi kõrgemalt kui õpetajad. Oluliselt lahknevad juhtide ja õpetajate hinnangud sihiseadele, õppekavaarendusele ja kõige enam kooli toetava sisemise keskkonna kujundamisele.
“Õpetajad, kes hindavad kõrgemalt juhtkonna panust õppimist toetavatesse juhtimisviisidesse, on üldiselt oma tööga rohkem rahul, ning on kindlamad, et jätkavad ka edaspidi õpetajana.
Kõige madalamalt hindavad mõlemad grupid õpetajate professionaalse arengu toetamist, kusjuures õpetajate ja juhtide hinnangud oluliselt ei erine. Kuivõrd õpetajate professionaalse arengu toetamine on teema, mida mitmed kooliarenduse eksperdid ja teadlased näevad haridussüsteemi muutuvas maailmas kohanemise võtmetegurina, on siin mõtteainet. Analüüsidest selgub, et õppimist toetavaid juhtimisviise sarnasemalt hindavad õpetajad koonduvad üle Eesti teatud määral ka koolide kaupa (20–27% õpetajate vastuste omavahelistest erinevusest on seotud kooliga, kus nad töötavad). See kinnitab, et juhtimisel on märkimisväärselt oluline mõju, mida õpetajad koolides kollektiivselt ka kogevad.
Juhtimisviisid ja õpetajatöö
Kooliuuringu põhjal võib välja tuua mitu olulist põhjust, miks õppimist toetavat juhtimist on vaja tõsiselt võtta. Õpetajad, kes hindavad kõrgemalt juhtkonna panust õppimist toetavatesse juhtimisviisidesse, on üldiselt oma tööga rohkem rahul, tunnevad, et saavad hakkama ja et nende töö on väärtuslik, ning on kindlamad, et jätkavad ka edaspidi õpetajana. Ühtlasi hindavad nad madalamalt oma läbipõlemise sümptomeid, stressi ning tööga kaasnevat kulu (töö nõuab liiga suurt pingutust, põhjustab emotsionaalset kurnatust ja sunnib loobuma teistest olulistest asjadest). Esile tulevad ka kõnekad seosed õpetaja töö sisuliste aspektidega, näiteks õppimist toetavaid juhtimisviise kõrgemalt hindavad õpetajad peavad tõhusamaks autonoomse motivatsiooni toetamist õppeprotsessis ning on märksa enam valmis võtma õpetajana eestvedaja rolli kooliarenduses (ka vaadeldes ja tagasisidestades oma kolleegide tunde).
Kooliuuringu tulemuste valguses saab tõdeda, et vajame koolis mitte lihtsalt juhtimist, vaid õppimist toetavat juhtimist, mille fookuses on õppijast lähtuv sihiseade, õppekavaarendus, õpetajate professionaalse arengu toetamine ja selleks kõigeks toetava keskkonna kujundamine. Õppijast lähtuva sihiseade rakendamise puhul on oluline, et juhtkond aitaks hoida kooli töötajate teadmised õppimise kohta ajakohasena ning sõnastaks sihid õpetajaid kaasates, argumenteeritult ja tõenduspõhiselt.
Õppekavaarenduses on oluline lähtumine seatud sihtidest, selle regulaarsus (õppekava kui elav dokument), koosloome õpetajatega ning tõenduspõhisus. Õpetajate professionaalse arengu toetamise puhul on samuti oluline lähtuda otseselt kooli eesmärkidest (sellest tulenevatest vajadustest), aga ka võimaldada õpetajatele üldised tingimused (sh töökorralduslikud) koos õppimiseks, tunnivaatlusteks ning kooliarendusse panustamiseks. Kõige selle jaoks on vaja toetavat keskkonda, mis hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid tingimusi. Õppimist toetav juhtimine on samas kaugelt enamat kui soovitatavate tegevuste nimekiri. See on viis näha juhtimiseesmärke terviklikus struktuuris, kus kõige keskmes on alati õppija õppimine ja areng. Sealjuures saab õppijana (ka tagasisidet vajavana) näha organisatsioonis kõiki, alates juhist.
KOMMENTAAR
Milline võiks olla parim juhtimisstiil õpetajatele?
Kristi Aria, Tõrvandi Kooli direktor
Kiiresti kasvava kooli juhina olen viimasel kolmel aastal pidanud töövestlusi enam kui saja õpetaja ja tugispetsialistiga. Muu seas olen alati uurinud, mida ootavad kandideerijad meie kooli juhtidelt ja koolikultuurilt. Ikka ja jälle on leidnud kinnitust, et õpetaja hindab kooli ja selle juhtimist eeskätt õpilase ja tema arengu kaudu. Lastega töötamine on ju õpetajakutsega kinnitatud südame kutse ning õpetaja soovib töötada koolis, kus ta tunneb ja näeb, et õpilane ja tema areng on koolijuhi jaoks esikohal. Juhtimises hindavad õpetajad kaasamist, kusjuures see ei tähenda alati soovi päris kõiges koolielu ja kooli arengut puudutavas kaasa rääkida. Õpetaja ootab, et tema tööd ja kooli puudutav info, otsused ja nende kaalutlused oleksid läbipaistvad ja kõigile võrdselt kättesaadavad. Õpetaja hindab, kui juht väärtustab tema aega ja põhiülesannet – tööd õpilastega. Veel ootab õpetaja, et juht oleks oma otsustes õiglane ning töösuhtes inimlik ja hooliv.
Lisa kommentaar