Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata edasi Riigikogu menetlusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega pikendatakse õppelaenu tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõue.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et õppelaenu reform on vajalik selleks, et muuta õppelaen üliõpilastele atraktiivsemaks ja paindlikumaks. „Õppelaen peab pakkuma õppijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel ja selle suurus peab võimaldama keskenduda õppimisele, mitte õppimise kõrvalt töötamisele,“ ütles Kallas.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu näeb ette võimaluse pikendada laenu tagasimakse perioodi neljakordsele nominaalse õppekava kestusele. Seeläbi väheneb õppurite õpingute lõpetamise järgne igakuine laenumakse, kuna maksed jaotuvad ühtlasemalt pikema perioodi peale. Üliõpilastel on võimalik pangaga kokkuleppel maksta laen tagasi ka lühema perioodi jooksul.  

Õpingute katkestamise korral tuleb õppelaen ka edaspidi tagasi maksta pooleteisekordse õpitud perioodi jooksul. Intressi arvestamine algab kohe pärast laenusumma jõudmist üliõpilaseni. Laenu põhiosa tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast lõpetamist või muul põhjusel koolist lahkumisel. Erandkorras saab pikendada tagasimakse perioodi algust kuni 18 kuuni. 
 
Reformiga kaotatakse käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, et ka keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga õppijatel oleks võimalik õppelaenu võtta. 

Õppelaenu kommertsintressimäär on kavas langetada tasemele 1,5%+6 kuu euribor. Üliõpilaste poolt tasutava intressimäära ülempiiriks jääb 5%. 

Alates 2026/2027. õppeaastast on kavas hakata õppelaenu maksimummäära kehtestama koos riigieelarve seadusega. Seni on kehtestatud õppelaenu maksimummäär igal aastal 1. juuliks valitsuse korraldusega. 

Seadusemuudatust on kavandatud pikema aja jooksul, eelnõu väljatöötamiskavatsus valmis 2024. aasta lõpus. Reform jõustub praeguse kava kohaselt 1. septembrist 2026.