Välja kuulutama töölepingu seadus sätestas muu hulgas 7.-12-aastaste laste töötamise. Loe: Kas me tõesti tahame, et 10-aastased töötaksid 30 tundi nädalas? 

Vabariigi president Alar Karis otsustas jätta välja kuulutamata Riigikogus 19. novembril vastu võetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, kuna selle menetlemisel rikuti Eesti Vabariigi põhiseadust.

Riigikogu saatis presidendile seaduse, mille teksti on pärast parlamendi poolt vastuvõtmist seadusliku aluseta muudetud. „Nagu näitab seadusele lisatud „Teatis vea parandamiseks“, muudeti pärast seaduse vastuvõtmist ja enne vabariigi presidendile saatmist selle teksti. Vastuvõetud teksti järgi viitas § 43³ lõike 2 punkt 4 sama paragrahvi lõikele 7, muudetud teksti järgi aga lõikele 6. See säte puudutab teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes,“ kirjutas riigipea otsuses.

Vabariigi president märgib otsuses, et seaduse menetlemisel rikuti põhiseaduse § 3 lõiget 1, § 102 ning § 104 lõiget 1.

„Praegusel juhul pole ka tegu ilmse ebatäpsusega, vaid sisulise muudatusega, mis mõjutab isikute õigusi ja kohustusi. Vastuvõetud kujul poleks seadus olnud mõistetamatu sisuga. Pole ühtki ilmset põhjust, miks seadus ei võiks nõuda, et paindliku tööaja kokkuleppes tuleb esitada teave töötundide arvestamise kohta.

Parandatud teksti järgi tuleb paindliku tööaja kokkuleppes esitada teave aga hoopis selle kohta, et töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda ning kuidas toimub tema nõustumise kinnitamine. Mõlemal juhul on tegu lepingupoolte seisukohalt olulise teabega. Lisaks mõjutab teabe esitamise nõue poolte õigusi ja kohustusi, kuna see määratleb, milliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida,“ leiab president otsuses.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus paneb väga kitsad piirid isegi sellele, kuidas eelnõu teksti võib muuta kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel. „Selge ja mõistetava teksti kooskõlla viimine seadusandja oletatava tahtega ei ole keeleline ega tehniline täpsustamine. Kui seadus ei luba seda juhtivkomisjonile enne eelnõu lõpphääletust, siis on ilmne, et ka pärast seaduse vastuvõtmist ei saa asuda selle sisu korrigeerima. Kui pärast seaduse vastuvõtmist võiks selle teksti muuta põhjendusega, et nõnda viiakse tekst kooskõlla seadusandja tegeliku tahtega, siis looks see parlamentaarse protsessi olulise moonutamise võimaluse,“ põhjendas president Karis.

Riigipea peab vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.