Minister Kristina Kallas kinnitas määruse, millega muutuvad 1. jaanuarist 2026 kutsehariduse rahastamise põhimõtted.
Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhi Alo Savi sõnul tuli õppimiskohustuse kehtestamise ja kutsehariduse reformiga seoses ajakohastada kutsehariduse rahastamist. „Kutseõppeasutused keskenduvad senisest enam põhikoolijärgse õppe pakkumisele ja muutunud ootused peegelduvad ka kutseõppeasutuste rahastamises – senisest enam toetab riik just õppimiskohustuse eas noorte õpet ning kutsekeskhariduse või esimese kutse omandamist. Uuendusena viime ka kutsekoolides töötavate õpetajate palga arvestuse sarnastele alustele üldhariduskoolide õpetajate omaga.“
Kutseõpetajate töötasu alused ühtlustatakse üldhariduskoolide õpetajate töötasu tingimustega. See tähendab nii alammäärade ühtlustamist kui diferentseerimiskomponendi lisamist palgafondi, mis võimaldab karjäärimudelit rakendada ka kutseõppeasutustes.
Kutseõppe rahastus keskendub edaspidi eelkõige põhikoolijärgsele õppijale ja sellele, et toevajadusega noorele oleks tagatud õppe läbimiseks vajalik tugisüsteem (keeleõpe, karjäärinõustamine, vaimse tervise tugi, õpilünkade tasandamine jne).
Taristus on peamine muutus see, et raha ei anta kõigile koolidele ühetaoliselt, vaid toetatakse kooli haldusega seotud tegelike kulude katmist.
Uut rahastusmudelit hakatakse rakendama alates 2026. aastast. Haridus- ja Teadusministeerium toetab koole uuele rahastusmudelile üleminekul, monitoorib mudeli rakendumist ja jätkab sellega tehtavat arendustööd. Samuti on perspektiivis siht leida vajalik täiendav rahastus, et kindlustada Eesti kutseõppe konkurentsivõimelisus ja kvaliteet pikemas perspektiivis.






Lisa kommentaar