• 8. detsembril 1990 kogunes Estonia teatris 393 koolijuhti, et panna alus Eesti koolijuhtide ühendusele. Algusaegu meenutab endine Tallinna inglise kolledži ja Rocca al Mare kooli direktor Rein Rebane, kes oli EKJÜ esimees aastail 1992–1999.

Kuidas ühendus sündis?

1980. aastate lõpus puhusid ühiskonnas muutuste tuuled, vabadust tuli juurde ka kooli ja koolijuhtide jaoks. Paradigma muutus. 

Koolijuhid nägid ringi reisides, kuidas tegutseb koolijuht Rootsis ja Soomes. Teatud mõttes võibki öelda, et ühendusele panid aluse Soome ja Rootsi koolijuhid, aga otseselt olid maaletoojad legendaarne Kadrina keskkooli direktor Otto Amer, kes tõi meile Rootsi kontaktid, ja Tallinna haridusameti juhataja Leonid Fiveger, kes tõi Soome kogemuse. Loomine oli laiema ringi töö, igast maakonnast tulid inimesed initsiatiivgruppi, ma ise osalesin ka. 

Esimeseks presidendiks sai Tallinna reaalkooli direktor Hain Hiieaas.

Millised olid peamised probleemid, millega koolijuhtidel rinda pista tuli?

Suurte muutustega. Nõukogude-aegsed juhtimisstruktuurid kaotati ära, läks tugevaks seadusloomeks, hariduselu korraldati ümber. Ühendust oli vaja, et olla haridusloomes tellija ja partner, vastukaaluks riiklikule juhtimisele.

Koolid ongi ju haridusministeeriumi tegevuse tellijad. Aga tänapäeval hakkavad asjad teistmoodi minema. Ministeerium ütleb, mis kell peaks üle Eesti kool algama, kui pikk peaks olema söögivahetund – see tundub asendustegevusena. 

Olete Rocca al Mare kooli emeriitdirektor. Mida soovitate tänastele juhtidele?

Olen konkurentsimeelne inimene. Kui olin ühenduse juht, leppisime ministeeriumiga kokku, et direktoritele kehtivad viieaastased töölepingud. Aga direktorite survel muudeti need tähtajatuteks. Minu arvates peab koolijuht olema kogu aeg motiveeritud, ainult sisemisest motivatsioonist ei piisa.

Aga kala otsib, kus sügavam, inimene, kus mugavam. Eks koolijuhid ole ka mugavad. Kui satud mugavustsooni, pole sa enam organisatsiooni jaoks parim juht.

Hariduselu on väärt aga parimaid. Ärge olge konkurentsile vastu, see on edasiviiv jõud.

Kas koolijuht on tippjuht?

Meie ühiskonnas peetakse tippjuhtideks juhte, kelle organisatsioonis liigub palju raha ja kasum on suur. 

Inimkontaktide poolest on koolijuhi mastaap kõige suurem. Ta on tippude tipp. Näiteks Rocca al Mare koolis on paarsada õpetajat ja 1400 õpilast – kui lisada veel lapsevanemad, siis üle 3000 inimese. Direktor peab juhtima tervet kogukonda. 

Ei ole palju asutusi, kus juht peab nii paljude inimestega pidevalt suhtlema. See pole kerge mäng. Juhid, kellele makstakse kümme korda rohkem palka, pole koolijuhiga võrdsed. Aga nende valdkonnas liigub rohkem raha ja nad tekitavad ise rohkem raha.

Koolijuhid tekitavad oma tegevusega aga ühiskonnas veel rohkem raha. Meie järgmised töötajad ja juhid tulevad ju koolist.