- Mööduv haridusaasta jääb ilmselt meelde kui 2024. aasta õpetajate streigi pikk järellainetus, aga samal ajal oli see ka uute reformide stardipaugu aasta. Õpetajate palk ja karjäärimudel on peaaegu kogu aasta olnud iganädalane teema, kuid samal ajal on päevakorral õppimiskohustuse sisu, kutsehariduse reform, eestikeelsele haridusele üleminek, tehisaru rolli lahtimõtestamine ning järgmise õppekava arendus. Aasta lõpus on tunne, et suured küsimused on esitatud, vastuseid neile otsitakse aga alles järgmistel aastatel.
JAANUAR
1. jaanuar – õppimiskohustus 18. eluaastani. Aasta alguses jõustus haridusseaduse muudatus, millega senine koolikohustus asendus õppimiskohustusega. Nüüd peab Eestis elav noor õppima kuni 18-aastaseks saamise või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Põhikooli hariduslike erivajadustega lõpetajatele tuleb võimaldada aasta lisaõpet. Esimene lend, keda see otseselt puudutab, on 2025/2026. õppeaastal 9. klassi astujad.
8. jaanuar –õpetajate karjäärimudeli loomise algus. Haridus- ja teadusministeerium andis teada, et õpetajate järelkasvu toetamiseks luuakse neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja), mis seotakse ühtse kutsetasemete süsteemiga ning palgaastmetega. Eesmärk on muuta õpetaja arengurada läbipaistvamaks ja siduda professionaalne areng palgatasemega.
15. jaanuar – täiskasvanute koolituse uued nõuded. Riigikogu võttis vastu täiskasvanute koolituse seaduse muudatused, millega kehtestatakse mikrokvalifikatsioonide pakkumise alused ja täpsustatakse täiskasvanute täienduskoolituste nõudeid, et tagada pakutavate koolituste kvaliteet.
22. jaanuar – Tallinna kutseõppeasutuste võrgu korrastamine. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas andis teada, et muudatused puudutavad Tallinna teeninduskooli, Tallinna majanduskooli, Tallinna ehituskooli, Tallinna tööstushariduskeskust, Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli ja Tallinna polütehnikumi. Nende koolide baasil moodustatakse kaks rakenduslikku kolledžit.
24. jaanuar – selgusid Kapsa raamatuarvustusvõistluse võitjad. Eesti lastekirjanduse keskuse, Apollo raamatupoe, ajakirja Hea Laps ja Õpetajate Lehe korraldatud võistluse töid hinnati kahes vanuserühmas: 6.–7. ja 8.–9. klassid. Arvustati 2021.–2024. aastani eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Žürii valis laekunud 83 tööst välja kümme parimat.
30. jaanuar – eesti raamatu aasta avamine. Eesti kirjanduse päeval kuulutati Tartu ülikooli raamatukogus välja Eesti raamatu aasta: üle-eestilise programmiga tähistatakse 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest. Koolid ja raamatukogud said terveks aastaks tuge lugemise ja kirjakeele temaatika käsitlemiseks.
VEEBRUAR
6. veebruar – tunnustuse pälvisid Leo Võhandu ja Tiit Hennoste. Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate laureaadid, 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. F. J. Wiedemanni keeleauhind anti Tiit Hennostele pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel.
12. veebruaril selgusid noortevaldkonna tunnustuskonkursi „Noorte heaks tänu 2024“ võitjad. Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda tunnustati Liis Särga, aasta noorsootöötaja on Maarja-Liisa Lepsalu ning aasta tegija huvihariduses ja -tegevuses Priit Strandberg.
25. veebruar – TI-hüpe teeb eestlastest targemad õppijad. President Alar Karis kuulutas koos haridus- ja teadusministeeriumi ning erasektori algatajatega välja haridusprogrammi, mille abil pääsevad Eesti koolinoored ja õpetajad tasuta ligi maailma juhtivatele tehisintellekti õpirakendustele ning omandavad vajalikud oskused nende kasutamiseks õppetöös.
28. veebruar – Raplamaa rakenduslik kolledž ühendab Kehtna ja Vana-Vigala kutseõppe. Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool otsustati muuta käesoleva aasta 1. septembrist senise Kehtna kutsehariduskeskuse õppekohaks. Uue ühendkooli nimeks sai Raplamaa rakenduslik kolledž.
Veebruar – debatid uue alusharidusseaduse üle. 1. septembrist hakkas kehtima uus alusharidusseadus, mille Riigikogu oli võtnud vastu 2024. aasta lõpus. Toonane arutelu keskendus sellele, kas omavalitsused suudavad tagada kõigile 1,5–7-aastastele lastele koha lasteaias või -hoius ning kas kvalifikatsiooninõuete tõusuga suudetakse lahendada palga- ja tööjõuprobleeme.
Veebruar – esimene kriitika karjäärimudeli suunal. Õpetajate ühendused ja eksperdid hakkasid kirjutama, mida karjäärimudel õpetaja igapäevatöös tegelikult muudab. Arvati, et enamik õpetajaid jääb madalamatele astmetele ning mudel üksi ei pruugi lisada motivatsiooni ega noori õpetajaid.
MÄRTS
5. märts – 27 kodulähedast maakooli said toetust. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas määras 18 omavalitsusele kokku 2 miljoni euro suuruse toetuse 1.–6. klassiliste algkoolide pidamiseks maapiirkonnas. Eelmise aastaga võrreldes saab toetust pea kaks korda rohkem koole – 27.
15. märts – parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Materjalid arheoloogias“. 2024. aastal ilmunud parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhinna pälvis „Materjalid arheoloogias“, mille on koostanud Kristiina Johanson.
15. märts – selgusid keelekümblusprogrammi võitjad. Aasta keelekümblusasutuse tiitli pälvis Tartu Annikese lasteaed ning aasta keelekümblusõpetaja auhinna said Anna Smirnova Narva Potsataja lasteaiast ja Kerttu Teppe Tartu Annelinna gümnaasiumist.
17. märts – muudetakse vaheaegade pikkust. Haridus- ja teadusministeerium muudab 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta talve- ja suvevaheaja pikkust. Muudatuse eesmärk on kohandada koolivaheaegade ajakava vastavalt õppimiskohustuse ea tõstmisele ja kutsehariduse reformile.
Märts – emakeelepäev ja eesti raamatu aasta koolides. 14. märtsil toimunud emakeelepäev asetas sel aastal fookuse lugemisele ja eestikeelse kirjasõna ajaloole. E-etteütluse, näituste ja kooliprojektide kaudu kasutati võimalust siduda keeleõpe ajalooga ning arutada, mida tähendab noorte jaoks lugemisoskus tehnoloogiakeskses maailmas.
Märts – arutelu direktorite atesteerimise ja karjäärimudeli eelnõu üle. Riigikogu kultuurikomisjon valmistas ette eelnõu, mis seob koolijuhtide atesteerimise, tähtajalised töölepingud ning õpetajate karjäärimudeli ühte paketti.
APRILL
1. aprill – jõustuvad mikrokvalifikatsioonide reeglid. Täiskasvanute koolituse seaduse muudatused panid paika mikrokvalifikatsioonide pakkumise alused: täienduskoolitusasutused peavad vastama uutele kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuetele ning mikrokursuste kaudu toimuv õpe muutub paremini võrreldavaks. Õigusakt näeb ette üleminekuperioodi, kuid 1. septembriks pidid kõik pakkumised olema uue korraga kooskõlas.
1. aprill – Saaremaal saab õppida tuulikute hooldajaks. Kuressaare ametikool avas tuleviku erialade õppekavad ja nende õpetamiseks valmisid õpperuumid. Tuulikulabade hooldajaid hakkas kool välja õpetama septembris, esimene grupp õppureid jõuab tööturule 2026. aasta suvel.
Aprill–mai – riigieksamid ja põhikoolieksamid uue õppekorralduse taustal. Kevadiste riigi- ja põhikoolieksamite periood andis koolidele esimese võimaluse hinnata, kuidas õppekava muudatused on õpitulemustele mõjunud. Arutelud keskendusid eeskätt keeleoskuse ja matemaatika taseme erinevustele ning sellele, kas riigieksamite roll lõpetamistingimusena peaks aja jooksul vähenema.
MAI
6. mai – Narva koolid liiguvad eestikeelse hariduse suunas. Haridus- ja teadusministeerium avaldas Narva järelevalve tulemused, mis näitasid, et üleminek eestikeelsele haridusele on Narva koolides käivitunud.
15. mai – minister selgitab karjäärimudeli palgakoefitsiente. Haridus- ja teadusminister tutvustas avalikkusele karjäärimudeli kavandatavaid palgakoefitsiente aastateks 2026–2028. Alustav õpetaja ja õpetaja – koefitsient 1, vanemõpetaja – 1,1 ja meisterõpetaja – 1,3. See kinnitas, et arvestatav palgaerinevus tekib alles kõrgematel astmetel, ning tõi kaasa küsimuse, kui paljud õpetajad sinna tegelikult jõuavad.
16. mai – kuulutatakse välja aasta kool 2025. Aasta kooli tiitli pälvis Rae vallas tegutsev 9-klassiline Kindluse Kool.
20. mai – õpetajate meeleavaldus Riigikogu ees. Eesti haridustöötajate liit kutsus haridushuvilisi Toompeal toimuvale demonstratsioonile „Õpetajaid kuulates, Eestit hoides“, et juhtida poliitikute tähelepanu õpetajate järelkasvukriisile ja kehvale töötasule.
29. ja 30. mai – EHL-i üldkoosolek ja uus arengukava. Eesti haridustöötajate liit valis üldkoosolekul uue juhatuse ja kinnitas arengukava aastateks 2026–2029. Liidu esimeheks valiti tagasi Reemo Voltri. Liit seadis üldkoosolekul fookusesse õpetajate töökoormuse, tugispetsialistide nappuse ja palgaküsimused enne järgmisi riigieelarveotsuseid.
JUUNI
5. juuni – Kohtla-Järve koolide järelevalve tulemuste avaldamine. Haridus- ja teadusministeerium avaldas Kohtla-Järvel läbiviidud järelevalve tulemused, mis näitasid, et Kohtla-Järve koolides on hakatud eestikeelsele haridusele üle minema. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata õpilastele tugiteenuste pakkumisele ning lõimitud aine- ja keeleõppe süsteemsele rakendamisele.
10. juuni – Viljandi täiskasvanute gümnaasiumist saab riigikool. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov allkirjastasid lepingu Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi pidamise üleandmiseks riigile 1. septembrist.
19. juuni – õppelaenu saab taotleda kuni 6000 eurot. Valitsuse otsuse kohaselt kahekordistus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär. 2025/2026. õppeaastal saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot laenutaotleja kohta.
26. juuni – alushariduse määruste nüüdisajastamine. Vabariigi valitsus võttis vastu määruse, mis sätestab muu hulgas nõuded õppekeskkonnale ja õppekavade viimiseks uue riikliku õppekavaga vastavusse.
26. juuni – 2. juuli – ESTO 2025 ja „Eesti keel ja kultuur maailmas“. XIII ülemaailmsed eesti päevad Stockholmis, Narvas ja Tallinnas ning nende järel toimunud konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas VII“ tõid fookusesse väliseesti koolid ja pühapäevakoolid. Arutleti selle üle, kuidas toetada eesti keele säilimist välismaal ning siduda sealne haridusvõrgustik tihedamalt Eesti haridussüsteemiga.
JUULI
3. juuli – koolipäeva algus nihkub hilisemaks. Valitsus kiitis heaks määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“, millega ajakohastati ja koondati ühte dokumenti kõik õpilaste tervise kaitset ja heaolu puudutavad sätted. 2026. aasta septembrist algab õppepäev üldjuhul kell 9 või hiljem. Samal ajal jõustub ka teine suurem muudatus, millega täpsustatakse koolipidaja kohustust seoses kooli transpordiga. Kui õpilase koolitee kulgeb suure liikluskoormusega maantee ääres, peab kohalik omavalitsus korraldama õpilase transpordi kooli ja tagasi koju.
24. juuli – laienevad täiskasvanute tasuta õppe võimalused. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel hakkavad kutseõppeasutused ja kõrgkoolid pakkuma alates septembrist täiskasvanutele tasuta mikrokvalifikatsiooniõppe programme. Tasuta täienduskoolitusi korraldatakse eelkõige tööturul nõutud erialadel.
Juuli – koolijuhtide ja õpetajate suveseminarid uue õppeaasta eel. Kutse- ja üldhariduskoolide suvepäevad ning erialaliitude seminarid keskendusid peamiselt alusharidusseadusele ja õppimiskohustuse laienemisele. Koolijuhid otsisid koos ministeeriumi ja Harno esindajatega lahendusi, kuidas korraldada tugisüsteeme nii, et ükski riskinoor ei jääks toetuseta.
AUGUST
14. august – Haridustreff ja 2025/2026. õppeaasta avaüritused. Suve lõpus toimunud Haridustreff ja riiklik õppeaasta avaüritus tõid kokku koolijuhid, õpetajad ja poliitikakujundajad. Esile tõsteti õppimiskohustuse jälgimise korda, direktori atesteerimise ja karjäärimudeli eelnõu ning kodu- ja haiglaõppe uusi tingimusi.
SEPTEMBER
1. september – jõustub uus alusharidusseadus. Uus alusharidusseadus koondab lasteaiad ja -hoiud ühtseks alushariduse süsteemiks. Omavalitsustele sätestatakse kohustus tagada vanema soovil koht kõigile 1,5–7-aastastele lastele, tõstetakse personali kvalifikatsiooninõudeid ning kinnitatakse põhimõte, et alusharidust tuleb pakkuda riikliku õppekava alusel eesti keeles.
1. september – õppimiskohustus 18. eluaastani jõuab koolidesse. Rakendatakse õppimiskohustuse reformi: noored, kes alustavad 2025/2026. õppeaastal 9. klassis, peavad jätkama õpinguid kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni või 18-aastaseks saamiseni. Gümnaasiumid ja kutsekoolid ei saa alaealisi enam lihtsalt koolist välja arvata – neile tuleb leida alternatiivne õpitee.
1. september – muutuvad tasuta ja tasulise kutsehariduse reeglid. Uutele õppijatele kehtima hakanud kutseõppeasutuse seaduse muudatused sätestavad selgemalt, millistel tingimustel on riigi või KOV-i kutsekoolis õpe tasuta ja millal võib kool küsida õppetasu. Muudatused suunavad noori eelkõige esimese kutse omandamisel tasuta päevasesse õppesse ning piiravad korduvaid tasuta õpinguid.
1. september – uus õppeaasta toob koolipinki ligikaudu 161 000 õpilast, 27 000 kutsekoolide õppurit ja 45 000 tudengit. 2025/2026. õppeaastal asus üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima üle tuhande õpilase võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Prognoosi järgi jätkub õpilaste koguarvu langus järgnevatel õppeaastatel. Esimesse klassi läks umbes 14 000 õpilast.
1. september – uued nõuded õpilaste söögiajale ja õues viibimisele. Septembrist jõustunud määrus näeb ette, et õpilaste söögipaus peab kestma kindlaksmääratud minimaalse aja ning koolipäeva jooksul tuleb tagada võimalus viibida õues.
13. september – edu Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Euroopa kutsemeistrivõistlustelt EuroSkills Eesti noored tõid koju ühe hõbemedali (Jarko Ilves) ja kuus meisterlikkuse medalit (Anette Raasik, Getter Juhe, Arli Orlovski, Romario Voksepp, Andreas Gabriel Vannas ja Andreas Laaniste). Eesti õpilaste võistkondlik keskmine tulemus oli läbi aegade parim.
16. september – Riigikogu arutab karjäärimudeli eelnõu. Esimese lugemiseni jõudnud põhi- ja gümnaasiumiseaduse muudatused toovad avalikku arutellu neljaastmelise karjäärimudeli plussid ja miinused.
18. september – valitsus otsustab 2026. aasta õpetajate palgafondi suurenemise. Valitsus lepib kokku, et 2026. aastal kasvab õpetajate palgafond 10%, palga alammäär 8,2% ja diferentseerimisfond suureneb 2%. Õpetaja palga alammäär on järgmisel aastal 1970 eurot. Haridustöötajate liit rõhutab, et palgatõus ei kata varasemat mahajäämust ega lahenda üksi õpetajate järelkasvu kriisi.
OKTOOBER
4. oktoober – aasta õpetaja gala. Aasta õpetaja galal kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias ning anti välja haridustöötaja elutööpreemia. Viimase pälvis Viljandimaa eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aili Kiin.
7. oktoober – õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2024 tutvustamine. Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2024 tulemuste kohaselt kavatseb 45 protsenti Eesti 7.–9. klassi õpetajatest töötada veel kuni viis aastat.
9. oktoober – õpetajate ja päästjate meeleavaldus. Eesti päästeala töötajate ametiühingu ja Eesti haridustöötajate liidu eestvedamisel kogunesid õpetajad ja päästjad Riigikogu ette, et kindlustada endale järgnevateks aastateks konkurentsivõimeline palk.
17. oktoober – aasta õppija tiitli pälvis Tauno Kütt Läänemaalt. Täiskasvanud õppija nädalal tunnustati aasta õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ning koolitajaid. Aasta õppija on Tauno Kütt Läänemaalt. Aasta õppija eripreemia pälvis Jüri Rummel Pärnumaalt ning rahva lemmikuks valiti Alma Linder Raplamaalt.
NOVEMBER
10.–16. november – üle-eestiline noorsootöö nädal. Noorsootöö nädala fookus on vaimsel ja füüsilisel tervisel ning oskusel märgata noorte muresid. Eestis korraldatakse sellega seoses seminare, töötube ja koolikohtumisi, kus räägitakse nii vaimse tervise esmaabist kui ka sotsiaalmeedia mõjust noorte käitumisele.
19. november – paindliku tööaja seadus ja alaealised töötajad. Riigikogu võtab vastu töölepinguseaduse muudatused, mis võimaldavad sõlmida paindliku tööajaga lepinguid ning täpsustavad alaealiste töötamise tingimusi.
21. november – Hiiumaa riigikool ühendab gümnaasiumi ja kutseõppe. Haridus- ja teadusministeerium loob Hiiumaale riigikooli, millega ühendab senise Hiiumaa gümnaasiumi ja Hiiumaa ametikooli. Kool alustab õppetööd 1. septembril 2026. aastal.
28. november – järelevalve tuvastab Aruküla põhikooli tegevuses õigusrikkumisi. Ministeerium viis läbi järelevalve Aruküla põhikooli tegevuse õiguspärasuse üle. Järelevalve oli ajendatud peamiselt keskmise hinde alusel õpilastest rühmade moodustamisest, kuid üle vaadati ka, kas kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldus on kooskõlas õigusaktidega.
Novembri lõpp – ühispöördumised karjäärimudeli eelnõu muutmiseks. Mitmed haridusorganisatsioonid, sh õpetajate ühenduste koostöökoda ja omavalitsusliit, teevad kriitikat karjäärimudeli eelnõu (653 SE) teemal. Kardetakse, et tsentraalne palga- ja karjäärisüsteem ahendab koolide tegutsemisruumi, ei arvesta väikeste koolide eripäraga ning suurendab bürokraatiat rohkem kui õpetajate toetust.
DETSEMBRI ALGUS
1. detsember – karjäärimudeli eelnõu liigub Riigikogus edasi. Aasta lõpus on direktorite atesteerimise ja õpetajate karjäärimudeli eelnõu jõudnud teise lugemise ettevalmistuse faasi. Tehakse palju muudatusettepanekuid.
17. detsember – karjäärimudeli eelnõu saab seaduseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) läbib Riigikogus kolmanda lugemise.
Lisa kommentaar