- Kavandatav atesteerimissüsteem ei jaga juhte headeks ja halbadeks ega püüa neid hirmutades paremat tööd tegema panna.

Kostab hääli, et meil on nii häid koolijuhte kui ka neid, kellega ei olda rahul, ning midagi tuleb ette võtta. Mõte tundub esmapilgul loogiline: kui inimene oma tööga hakkama ei saa, peab olema mehhanism, mis selle kindlaks teeb ja vajadusel reageerib. Kas teatud ekspertide komisjon, hinnates juhi sobivust või mittesobivust ametisse, paneb koolijuhid oma tööd tõsisemalt võtma ja rohkem pingutama? Kas hirm ametist ilma jääda toob kaasa parema töö?
Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks on vastu võetud muudatus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Kavandatava korra järgi peetakse koolijuhiga vähemalt kord aastas arenguvestlust ning iga viienda tööaasta jooksul teda atesteeritakse. Kui arenguvestluse eest vastutab eelkõige tööandja, siis atesteerimisel mängivad olulist rolli ka koolijuhid ise – seda Eesti koolijuhtide ühenduse kaudu. Kuidas toetab kavandatav süsteem koolijuhtide professionaalset arengut – kas hirmutades või saab ka teisiti?
Inimene õpib enim hirmuta
Kui klassikalise numbrilise või vastab / ei vasta hindamisega saab tagasisidestada selgelt mõõdetavate eesmärkide tulemusi, siis juhtimise puhul on märksa kohasem kasutada kujundava hindamise põhimõtteid. Kujundava hindamise kohta kasutatakse kirjanduses vahel ka täpsemat terminit „õppimist toetav hindamine“, mis viitab otseselt hindamise eesmärgile toetada „õppija“ ehk antud olukorras atesteeritava koolijuhi professionaalset arengut. Selline lähenemine ei püüa toetuda välisele kontrollile, vaid õppija sisemisele tahtele. Eesti hariduses on pikka aega püütud liikuda kujundava hindamise suunas. Mitmes koolis on kasutusele võetud mitteskaalaline sõnaline tagasiside, sõnalise tagasiside kombineerimine numbrilisega või mõni teine alternatiiv (nt protsent), mis annab tavapärasest hindest enam tagasisidet. Õpetajate ja juhtide töö hindamiseks ei ole mõistlik kasutada teist lähenemist, kuivõrd kujundava hindamise kasuks rääkivad argumendid on samad – sh psühholoogia praegused teadmised selle kohta, et inimene õpib enam siis, kui ta ei pea tundma hirmu või tajuma end ohustatuna, kui ta saab selgetes turvalistes piirides ise valikuid teha jne. Ka on sellises arengut toetavas hindamissüsteemis enam usaldust ja avatust oma tööst ausalt rääkida ehk juhtidel ei ole survet näidata asju paremas valguses, kui need tegelikult on.
“Atesteerimise tulemusel saab koolijuht põhjaliku „diagnoosi“ oma juhtimise kohta.
Andes koolijuhi tööle tagasisidet kujundava hindamise põhimõttel – tagasisidet ja soovitusi, kuidas oma juhtimisviise täiustada –, toetame hindamiskultuuri muutust, mis kandub juhtidelt õpetajate kaudu edasi õpilaste õppeprotsessi.
Kõige olulisem on õppija
Koolijuhi professionaalne areng on lai mõiste. Atesteerimise fookusesse on see võetud kooliarenduse eestvedamise perspektiivi ehk õppimist toetavate juhtimisviiside kaudu. See lähenemine aitab seada koolijuhtimise fookust: kõige olulisem on õppija. Seda peab toetama õppekava arendus ja õpetajate arengu toetamine ning selle heaks tuleb kujundada laiem koolikeskkond, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne.
“Juht ise peab tahtma atesteerimisel saadud tagasisidet vastu võtta ning oma professionaalseks arenguks kasutada.
Koolipidaja moodustatavas atesteerimiskomisjonis tutvuvad ja tagasisidestavad atesteeritava koolijuhi tööd eneseanalüüsi põhjal kaks kogenud ning selleks ette valmistatud kolleegi Eesti koolijuhtide ühendusest. Komisjoni võib kaasata ka valdkonna eksperdi näiteks ülikoolist.Atesteerimise tulemusel saab koolijuht põhjaliku „diagnoosi“ oma juhtimise kohta. See täiendab iga-aastasi arenguvestlusi koolipidaja esindajaga. Samas ei ole see diagnoos siduv – nii koolijuht kui ka koolipidaja võivad ise otsustada, kuidas nad atesteerimise tagasisidet kasutavad. Autonoomsuse ja kvaliteetse tagasiside kombinatsiooni peab eduka haridusmuutuse aluseks oma raamatutes ka paljudele Eesti koolijuhtidele tuttav maailmakuulus haridusteadlane Michael Fullan.
Head juhid kasvavad vitsata
Kavandatav atesteerimissüsteem ei jaga juhte headeks ja halbadeks ega püüa neid hirmutades paremat tööd tegema panna. Atesteerimissüsteem toetab suure autonoomsusega tööd tegevaid Eesti koolijuhte, pakkudes neile kvaliteetset, avatud ja asjakohast tagasisidet, kuid juht ise peab tahtma seda vastu võtta ning oma professionaalseks arenguks kasutada.







Lisa kommentaar