- Neli haridusspetsialisti jagavad oma mõtteid ja kogemusi koolijuhtide atesteerimisest. Osutatakse, et suur väärtus selle juures on spetsialistide kõrvalpilk, kuid seda vaid juhul, kui tagasiside on sisuline, mitte formaalne.
„Rõhk ei tohi olla kontrollil“
Helve Reisenbuk, Häädemeeste vallavalitsuse abivallavanem
Koolijuhtide atesteerimine ei tohi saada eesmärgiks omaette, seda tuleks võtta kui juhtimistööriista. Ei saa salata, et Tallinna ülikooli atesteerimise arenguprogrammiga ühinedes ja atesteerimisprotsessi kavandades oli meil hirm ajamahuka lisatöö ees. Hirm ei olnud asjatu, kuid protsessi käigus saadud teadmised ja ekspertide kogemused andsid palju.
Koolipidaja hinnangu koostamine atesteeritavale koolijuhile on koolipidajale kõige mahukam ja sisulisem töö. Olen aastate vältel pidanud koolijuhiga koostöövestlusi, fikseerinud lühemate ja pikemate perioodide eesmärgid ning läbinud koolijuhtide kompetentsimudelipõhise kompetentside hindamise. See kõik oli suureks abiks koolipidaja hinnangu koostamisel. Selle eeltööta oleks olnud väga keeruline sisukat tagasisidet anda.
Atesteerimisvestluse alus on koolijuhi põhjalik eneseanalüüs ja koolipidaja hinnang koolijuhi tööle. Hinnang on suunatud koolijuhi tegevusele, hinnatakse juhtimisviise. Kui kogu atesteerimisprotsess on hästi juhitud, soe ja sõbralik, antav tagasiside professionaalne, siis tugevneb pidaja ja koolijuhi side.
Atesteerimise rõhuasetus ei tohi olla kontrollil, vaid professionaalsuse kasvul, juhtimiskvaliteedi tõstmisel. Koolipidaja seisukohalt on atesteerimine võimalus vastutust jagada, sest ta pole ainus hindaja, vaid saab toetuda laiemale eksperthinnangule. Loodetavasti loob uus süsteem ka üleriigilise kvaliteediraamistiku ning tugevdab koolijuhtide professionaalset identiteeti: koolijuht kui tunnustatud arenev tippjuht.
Ohuna näen võimalust, et atesteerimine tehakse formaalselt, paberil. Siis on see liigne bürokraatia. Võimalik on ka ebaühtlane kvaliteet. Näiteks atesteerijate ja koolipidaja pädevus võib mõjutada usaldust protsessi vastu. Nii koolijuhtidele kui ka -pidajatele lisandub arvestatav koormus. Koostöövestlused või süsteemne tagasisidestamine muutub kohustuslikuks, kuid selleta ei kujuta ma seda protsessi ette. Ohuna näen ka järeltegevuste puudumist, kus tagasisidele ei järgne tuge näiteks koolituste näol.
Hästi kavandatu ja läbiviiduna võib atesteerimine olla tugev hoob koolijuhtimise kvaliteedi tõstmisel, halvasti teostatuna aga järjekordne koormav formaalsus.
„Sain kindlustunnet seni tehtud tööle“
Tiia Rosenberg, Ruila põhikooli direktor
Haridusasutuse juhtimise hindamise ja juhi professionaalse arengu toetamise koolituse läbimine koos näidisatesteerimisega avas eneseanalüüsi uuest perspektiivist ning osutus ootamatult emotsionaalseks ja isiklikuks. Väga väärtuslikud olid arutelud koolijuhtidega, kes jagavad sarnaseid vaateid, huvi ja entusiasmi haridusjuhtimise arendamisel.
Atesteerimisprotsess andis kindlustunnet seni tehtud tööle ja aitas koos atesteerimismeeskonnaga leida uusi liikumissuundi. Võimaldas ka arendada oma ideid õppimise ja õpetamise kvaliteedi toetamisel.
„Atesteerimine on väärtuslik töövahend“
Berit Ojaniit, Elva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
Koolijuhtide atesteerimine on vajalik, sest annab võimaluse vaadata kooli juhtimist tervikuna ning selgitada, miks teatud otsused on olnud vajalikud, milline on olnud nende mõju jne. Protsess toob esile ka seni tagaplaanile jäänud olulised tegevused ja tugevused ning annab juhile kindlustunde oma valikute ja otsuste põhjendamisel. Vestlus on atesteerimises kõige väärtuslikum.
Atesteerimine iseenesest ei paranda juhtimist ja selle kvaliteeti, kuid läbimõeldult ja usalduslikus õhkkonnas korraldatuna võib kujuneda väärtuslikuks töövahendiks nii juhile kui ka koolipidajale. Oluline on dialoogi sisukus ja valmisolek kasutada saadud tagasisidet arenguks, mitte pelgalt formaalseks kokkuvõtteks.
Üks võimalik oht võib olla liigne keskendumine juhile kui indiviidile. Atesteerimine võib tahtmatult jätta mulje, et kõik kooli tugevused ja probleemid taanduvad juhile, kuigi tegelikkuses mõjutavad tulemust ka koolipidaja otsused, ressursside jaotus, personal ning kooli ja piirkonna eripärad. Kui seda tasakaalu teadlikult ei hoita, võib juht hakata võtma vastutust ka selle eest, mida tal pole võimalik muuta.
„Atesteerimine peab pakkuma sisukat tagasisidet“
Eva-Maria Koort, Tallinna haridusameti juhtivspetsialist
Juhtimiskvaliteedi hindamine ei ole meie jaoks midagi uut. Tallinnas on haridusasutusi hinnatud juba alates 2000. aastast kvaliteediauhindade ja juhtimisnäitajate alusel. Aastate jooksul on süsteemi pidevalt arendatud ning praegu on fookuses juhtimiskvaliteedi tõstmine ja Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ hariduse ja noorsootöö eesmärgid.
Kuna atesteerimisel ei anna tagasisidet üksnes koolipidaja, vaid ka teised koolijuhid ja haridusekspert, siis võimaldab mitmekülgne lähenemine pakkuda erapooletut ja objektiivset vaatenurka.
Edukas atesteerimine eeldab iga-aastaseid arenguvestlusi juhtidega. Tallinnas on ligi 200 haridusasutust, koolipidaja peab hoolikalt läbi mõtlema, kuidas korraldada vestlusi nii, et need aitaksid atesteerimisprotsessile sisuliselt kaasa. Atesteerimine peab pakkuma juhile ja koolipidajale sisukat tagasisidet, mitte jääma pelgalt seadusest tulenevaks formaalsuseks. Sisuline atesteerimisprotsess suurendab usaldust, läbipaistvust ja loob kasu kõigile asjaosalistele.
Lisa kommentaar