Sel õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3879 tasemeõppe välistudengit 119 riigist. Kokku moodustavad välisüliõpilased 8,2% Eesti üliõpilastest. Uusi välisüliõpilasi võeti 2025/2026. õppeaastal vastu 1321 ehk 5% rohkem kui aasta varem.

Eelmisel õppeaastal oli uusi alustavaid tudengeid 1251 ja üle-eelmisel õppeaastal 1191. Uute välisüliõpilaste vastuvõtt on nüüd kahel järjestikusel õppeaastal kasvanud 5%.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal ütles, et Eesti konkurentsivõime sõltub meie võimest meelitada siia rahvusvahelisi talente. „Välisüliõpilased toovad Eestisse mitte ainult teadmisi ja mitmekesisust, vaid ka märkimisväärset majanduslikku mõju,“ ütles Veinthal. „Suur osa neist jääb pärast õpinguid siia töötama, aidates täita tööjõuvajadust ja tugevdades meie innovatsioonivõimekust.“

Välisüliõpilaste arvu varasema languse põhjuseid on mitmeid, üheks põhjuseks võib pidada aeganõudvat ja keerukat viisaprotsessi. Pakume välisüliõpilastele ka vähem stipendiume ning õpingud Eestis on muutunud kallimaks.

Haridus- ja noorteameti programmijuht Eero Loonurm märkis, et kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste teekond Eestisse on keeruline, sest viisat Eestisse tulekuks saab taotleda vähestes saatkondades ja see tähendab paljude riikide tudengikandidaatidele kõigepealt reisimist riiki, kus on Eesti saatkond. „Pingutame kõrgkoolidega selle nimel, et avada võimalusi, olgu selleks uute õppekavade avamine, aktiivne turundustöö või eesti päritolu noorte kutsumine Eestisse õppima,“ ütles Loonurm.

Kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste teekond on juba lihtsustunud Ladina Ameerika suunal – tudengid saavad nüüd pikaajalist Eesti viisat taotleda mitmete Ladina-Ameerika riikide VFS Globali viisakeskustes.

2025/2026. õppeaastal kasvas välistudengite vastuvõtt kõige enam Tallinna tehnikaülikoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja Eesti ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Kõige rohkem on suurenenud Indiast pärit tudengite vastuvõtunumbrid. Enim välisüliõpilasi on pärit Soomest (14% kõigist õppijatest), Ukrainast (11%), Indiast (5%) ja Aserbaidžaanist (5%).

Enamik välisüliõpilastest õpib ingliskeelsel õppekaval, kuid tõusuteel on ka eestikeelsetel õppekavadel õppijate arv. 2018/2019. õppeaastal õppis eestikeelsetel õppekavadel rakenduskõrgharidusõppes, integreeritud, bakalaureuse- ja magistriõppekavadel 156 välistudengit. Kaks aastat hiljem oli eesti keeles õppivaid välisüliõpilast juba 194 ning 2025/2026. õppeaastal 225. Siia juurde tulevad veel eesti keeles õppivad doktorandid, kelle täpset arvu on raske määrata. Eestikeelsetel rakenduskõrgharidusõppe, integreeritud õppe, bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel õpib käesoleval õppeaastal umbes 6% kõigist välisüliõpilastest.