Eesti haridustehnoloogide liidu juhatus osales  eelmisel nädalal Londonis haridustehnoloogia messil BETT (British Educational Training and Technology Show). Rahvusvaheline haridustehnoloogia mess ja konverents toimuvad alates aastast 1985. Fookuses on digilahendused hariduses, sh tehisintellekt, õpiplatvormid, andmepõhine õpe, kaasav haridus, õpetajate professionaalne areng jne. Anname ülevaate uutest suundadest ja rakendustest, millest messil juttu tuli.

BETT võimaldab uurida uusi haridustehnoloogia suundumusi ja teada-tuntud tarkvarade uuendusi ning näha, milliseid ülesandeid hariduses digitehnoloogia abil lahendada proovitakse.  Ehkki peamine märksõna oli ootuspäraselt tehisintellekt,  leidus üksjagu häid lahendusi ka teistes valdkondades.

Nutivaba kool või nutikeeld?

Kuigi üle 90% Inglismaa koolidest on nüüdseks kehtestanud telefonikeelu, on kogu Ühendkuningriigis tegelik katsumus muuta poliitika õpetajate, õpilaste ja laiema koolikogukonna jaoks sisuliseks muutuseks. Kuulasime, mis juhtub, kui koolid lähevad poliitikast kaugemale ja rakendavad struktureeritumaid telefonivabasid programme. Väga oluline oli ka riigi toetus seaduste vastuvõtmisel, sest praegu on koolid jäänud üksi. Ettekannetest jäi kõlama , et ei ole õige panna kogu vastutust lapse õlgadele. Noor inimene ei suuda ennast nii palju kontrollida, et teadlikult nutiseadmest kõrvale hoida. Ettevõtted pakkusid lahendusteks lukustatavaid kotte: telefonivabasse ruumi sisenedes lukustatakse telefon spetsiaalsesse kotti, sealt väljudes kott jälle avatakse. Telefon on kasutaja valduses, kuid ei häiri tema päeva.

Õpetaja muutunud roll TI-ajastul

Päris palju lahati BETT-i ettekannetes ja töötubades sel aastal seda, kuidas tehisintellekt on juba muutnud ja muutmas õppimist ja õpetamist. Näiteks rääkis Dawn Taylor (Challenge Innovate Grow looja ja juht,raamatu „Behind the Algorithm“ autor)  õpetaja muutunud rollist TI-ajastul. Ta tõi välja, et fookus nihkub õppimises vastuste meeldejätmiselt mõtlemisprotsessi, info kriitilise hindamise ja arutlemisoskuse arendamisele, kus tehisintellekt on teadlikult kasutatav töövahend, mitte teadmiste asendaja. Õpetaja tähtsaim roll on kujundada õpikeskkond, kus kujundatakse õppija mõtlemist ning aidatakse tal mõista, kuidas ja miks teadmisteni jõutakse. Hindamine peab hõlmama protsessi, mitte ainult tulemust ning TI kasutamine peab olema läbipaistev ja selge.

Veibidetektorid

Üks arendus, mida lähemalt uurisime, oli veibidetektorid.  Süsteem jälgib alasid, kuhu kaamerat paigutada ei saa, ja hoiatab töötajaid kohe, kui koolis veibitakse. Teavitusi saab saata mobiilirakenduse, e-posti või kohapealsete häiresüsteemide kaudu.

Vaimne ja emotsionaalne tervis

Suurt tähelepanu pööratakse vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmisele, selle seiramiseks pakuti mitmesuguseid lahendusi. Näiteks süsteem, mis annab õpetajale võimalusi oma märkamisi dokumenteerida kohe hääle abil. Süsteem transkribeerib heli, tuvastab lapse ja seob tegevuse automaatselt asjakohaste õpieesmärkidega. Vaatlus lisatakse lapse profiilile, neid on võimalik jagada ka lapsevanemaga. 

Päris mitu tootjat pakkus keskendumisraskuste ületamiseks tarkvara, kuhu saab lisada ainult need digikeskkonnad, mida õpetaja on vajalikuks pidanud ning mida õpetajal on võimalik hallata. 

BETT annab välja ka auhindu eri kategooriates. Selles kategoorias võitis myHappymind, mis muudab kaasatust koolides arendades emotsionaalset kirjaoskust ja eneseregulatsiooni. Heaolu (wellbeing) kategoorias võitis Wellbeing Hub.

Erivajadustega arvestamine

Panime tähele, et palju teenused on kujundatud erivajadustega inimeste paremaks kaasamiseks. Näiteks tehnoloogia, mis muudab tavalise tahvli interaktiivseks pinnaks,  ilma et oleks vaja uut riistvara. Tehnoloogia digiteerib ja tõlgendab käsitsi kirjutatud sisu reaalajas ja tagab, et käekiri on loetav isegi nägemispuudega õpilastele või neile, kes istuvad tahvlist kaugel. Õpilased näevad kirjutatut ka oma ekraanil ning saavad sinna märkmeid teha ja endale salvestada.

Google on Chromebookidele arendanud silmade ja suu abil arvuti hiire juhtimise tehnoloogia. Kui arvutihiir liigub sinna, kuhu silmad vaatavad, siis hiirekliki aktiveerib suu avamine. Saime Google’i peakontoris seda tehnoloogiat katsetada nii sõnade õppimiseks kui ka rallimängu mängimisel. 

Liikumine ja õppimine

Jätkuvalt on fookuses liikumise toomine õppetundi, lahendusi pakkusid mitmed tootjad. Hollandi X-Wall sobib ideaalselt aktiivõppeks, ühendades klassikalise õppesisu füüsilise tegevusega. Sisu on võimalik keskkonnast leida ja ise luua. Tootja väidab, et seadet saab paigaldada ülikiiresti just sinna, kuhu vaja. 

Mängustatud õppimine

Ka mängustamine ei ole midagi uut, kuid uusi võimalusi pakkusid nii tuntud tegijad kui uued tulijad. Seda tüüpi tooteid oli Bettil ehk kõige rohkem.

Siinkohal on oluline märkida, et peaaegu kõik tooted on vähem või rohkem tasulised. Üks erand on Saksa päritolu Anton App, mida saavad kasutada eelkõige võõrkeeleõpetajad, kuid õpilaste äpis on ka eesti keele tugi . Keskkond on tasuta, reklaamivaba, sisaldades üle 200 000 harjutuse ja 200 interaktiivse harjutuse tüübi erinevate õppeainete jaoks. Ülesandeid saab anda klasside kaupa, lapsed saavad klassi liituda koodi abil.

Silma hakkas väike projektor, mis muudab laua- või seinapinna interaktiivseks õppekeskkonnaks, sobides ka erivajadustega inimestele. Sisu saab valida Androidi äppide hulgast.

Õppetöö läbiviimine

Väga palju pakuti õppeplatvorme, klassihaldussüsteeme, e-päevikuid, sh lugemispäevikuid. Tooksime siin välja Ukraina VR-raamatute looja Arbook, mida on piiratud versioonis võimalik tasuta kasutada. Keskkond on üsna uus, toetub Ukraina õppekavale, kuid seda on lihtne panna ise kokku materjal kvaliteetse sisuga.

AI ruulib

Ja muidugi sisaldavad pea kõik keskkonnad rohkem või vähem AI-elementi. Kuna 2025. a oli EHTL-i üks põhitegevusi AI-algkoolituste läbiviimine Eesti koolides, vaatlesime AI-õppeplatvorme erilise huviga.

Üks meie tutvustatud keskkondadest, ameeriklaste loodud MagicSchool, on Eesti õpetajate seas juba üsna tuntud ja tasuta kasutatav. Väga palju ideid saime Google’lt, kes kinkis meile üle saja idee, kuidas kasutada Geminit hariduses.

Google’i Londoni kontori külastamine

BETT-i raames oli meil võimalik kohtuda Canva ja Google’i esindajatega ning külastada Google’i Londoni kontorit. Seal saime kuulata Sal Khani Khan Academyst, kes ütles, et aina rohkem peame tegelema ka lugemise ja kirjutamisega, sest muidu ei saa me reaalainetega hakkama. Seetõttu on nüüd võimalik Khan Academys õppida ka humanitaaraineid. Google alustab tihedat koostööd Khan Academyga. 

STEM ja robotid

Robootika ja STE(A)M lahendusi oli päris palju nii vanadelt kui uutelt tegijatelt. Leidus liikuvaid roboteid, mis juba päris osavalt loomi ja inimesi matkisid. Silma torkas suur hulk komplekte, mis ühendasid omavahel elektroonika, mehaanika, programmeerimise ja disaini . Üks selline oli näiteks Kanada ettevõte Make Stuff Move, mis toodab kitte inseneeria ja IT-oskuste lõimimiseks ja arendamiseks. Sageli oli selliste komplektide juures ka tehisintellektil oma roll. Samuti oli STEM-lahendusi, mis aitavad õppijatel reaalelulisi projekte klassiruumis teha.

Eesti vaates oli BETT väärtuslik eelkõige inspiratsiooni ja võrdlusmomendi poolest: paljud teemad, millega me juba tegeleme (AI-koolitused, heaolu, kaasav haridus, liikumine õppimises), on rahvusvahelisel tasandil fookuses. Samas andis mess kinnitust, et oleme ka ise üsna päedevad ning meie kogemusi tasub edasi arendada ja nähtavaks teha. BETT ei anna valmis vastuseid, küll aga aitab esitada õigeid küsimusi. Ja just nende küsimustega – mida, miks ja kelle jaoks me haridustehnoloogiat rakendame – tasub ka Eestis edasi minna.

Õppekäiku rahastas Euroopa Liidu kaasrahastatud programm „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“.