Rohkem kui keelepraktika: mentori Evelyn Parve (paremal) ja tema keelesõbra Natalia Liventaali suhtlusest on kasvanud välja tõeline sõprus.
Foto: erakogu

Keelesõbra programm otsib vabatahtlikke eesti keele mentoreid

Rohkem kui keelepraktika: mentori Evelyn Parve (paremal) ja tema keelesõbra Natalia Liventaali suhtlusest on kasvanud välja tõeline sõprus.
Foto: erakogu
5 minutit
63 vaatamist

Kõik eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel oskavad inimesed on oodatud osalema Keelesõbra programmis vabatahtliku mentorina, et toetada keeleõppijaid eesti keeles suhtlemisel. Integratsiooni sihtasutuse ellu kutsutud programmi uue hooaja registreerimine on alanud ning kestab 6. veebruarini 2026.

„Keelesõbra programmis viime kokku eesti keelt paremini osata soovivad inimesed vabatahtlike vestluspartneritega. Vabatahtlikul eesti keele mentoril ei pea olema õpetamiskogemust – loeb heasoovlikkus ja soov panustada oma aega, et inimest eesti keele praktikaga aidata,“ ütles Keelesõbra programmi juht Ave Landrat. Programmiga alustati COVID-19 pandeemia ajal, kui paljud inimesed olid sunnitud koduseinte vahel olema. Pärast esimest hooaega ja positiivset tagasisidet nii mentoritelt kui ka õppijatelt otsustati programmiga jätkata. „Näeme, et huvi eesti keele õppe vastu ei rauge, ning oleme tänulikud kõigile mentoritele, kes on valmis õppijaid aitama. Mentori elukoht, vanus ega muu taust ei ole kuidagi määravad,“ lisas ta.

Mentoreid tippjuhtidest pensionärideni

Mentoriks sobivad täisealised inimesed, kes oskavad eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel. Mentor vestleb õppijaga igapäevastel teemadel vähemalt korra nädalas kolme kuu vältel – alates sõbrapäevast, 14. veebruarist kuni 14. maini. Vestlemiseks valitakse mõlemale sobiv suhtluskanal, näiteks WhatsApp, Zoom, MS Teams või telefon. Seni on mentorina panustanud eri elualade esindajad – tippjuhtidest pensionärideni. Noorim mentor on olnud 18- ja vanim 87-aastane.

Mõned tööandjad pakuvad oma meeskondadele võimalust teha vabatahtlikku tööd. Nii on ka Keelesõbra programmiga liitunud ettevõtete, vabaühenduste ja avaliku sektori asutuste meeskondi. Eesti tööandjate keskliidu kommunikatsiooni ja projektijuhtimise spetsialist ja Annetame Aega algatuse juht Evelyn Parv on veendunud, et parem eesti keele oskus toob inimesi lähemale. „Kui inimesed räägivad sama keelt või vähemalt püüavad üksteist mõista, on kõigil lihtsam ja toredam koos elada. Keelesõpruse kaudu saame meie tutvustada oma keelt ja kultuuri, aga sama oluline on tundma õppida ja päriselt püüda mõista ka neid, kes on siia tulnud mujalt. See aitab vähendada hirme ja võõraviha ning kasvatada kindlustunnet – nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil,“ ütleb Parv.

Keelepraktika toob kindlustunde

Programmis osalemiseks peab eesti keele õppija oskama keelt vähemalt B1-tasemel, seega pole põhjust karta – vestelda saab igal juhul eesti keeles. Keeleõppijad hindavad mentorite heasoovlikkust ja on tänulikud võimaluse eest suhelda. „Minu jaoks oli kõige olulisem suhtluse selline formaat, kus saan eesti keelt emakeelena kõneleva inimesega elavalt suhelda. Tunnen, et olen muutunud eesti keele kasutamisel julgemaks ning kasutan sõnade valikul ja eneseväljenduses näiteks inglise keelt palju vähem,“ ütles eesti keelt aastaid õppinud tallinlane Darja, kes osales programmis 2024. aastal.

Nii mentorid kui ka õppijad peavad olema täisealised. Kuue tegutsemisaasta jooksul on programm toonud kokku ligi 7400 eri vanuses keelesõpra kõikvõimalikelt elualadelt ning 36 emakeelega. Keelesõbra programm ei küsi tasu õppijatelt ega maksa mentoritele, kuid pakub väärtuslikku kogemust. „Suhtlus väga erineva tausta, iseloomu, keeletaseme ja õpihimuga keelesõpradega on kinnitanud, et vajadus keelementorluse järele on suur ja tööpõld ulatub kaugele silmapiiri taha,“ ütles ettevõtja Henrik Laanjärv, kes on programmis osalenud neli aastat järjest. Ta rõhutab, et mentoriks sobivad eri taustaga inimesed ning suhtlust keeleõppijaga ei tasu karta. „Mentoriks sobib igaüks, kes leiab endas hea tahte, empaatia ja kannatlikkuse, soovib osaleda, aidata ning on valmis nii andma kui ka vastu võtma. Keerulisematest hetkedest aitab üle saada teadmine, et edasiminek sünnib samm-sammult ning ka väikestel edusammudel on suur väärtus.“

Keelesõprused sünnivad sõbrapäeval

Vestlustel toetab mentorit soovituste ja materjalidega Keelesõbra programmi meeskond, kes viib esmalt kokku õppijad ja mentorid. „Keelesõprade paaride moodustamisel püüame lähtuda nii sobivast ajavahemikust kui ka inimeste huvidest. Tean, et kui avame registreerimise keeleõppijatele, saavad kohad otsa mõne tunniga. Seepärast on mentorite panus eriti oluline – mida rohkem inimesi osaleb, seda rohkematele saame tuge pakkuda,“ ütles Ave Landrat.

Mentorina programmis osalemiseks saab registreeruda integratsiooni sihtasutuse veebilehel hiljemalt 6. veebruaril. Samalt veebilehelt leiab ka infot programmi kohta.

Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga liituda alates 9. veebruarist, kui avaneb nendele mõeldud registreerumisvõimalus. Keelesõbra programmi meeskond hakkab keeleõppijaid ja mentoreid kokku viima sõbrapäeval, 14. veebruaril. Programmi hooaeg kestab 14. maini. Paljud keelesõbrad jäävad suhtlema ka pärast programmi ametlikku lõppu ning suur osa korra kätt proovinud mentoreid lööb ka uuel hooajal kaasa.

Keelesõbra programmi viiakse ellu Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide toel ja kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ projekti nr 20212027.4.07.23-0006 raames.


Mis on Keelesõbra programm?

  • Vabatahtlikud mentorid aitavad eesti keele õppijaid.
  • Mentoriks sobib iga hästi eesti keelt oskav täiskasvanu.
  • Mentoriks saab registreeruda 6. veebruarini.
  • Suhtlus käib veebi või telefoni teel või silmast silma ning vähemalt korra nädalas.
  • Programm kestab 14. veebruarist 14. maini.
  • 7. korda toimuvast programmist on seni osa võtnud üle 7400 inimese.

 

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Õpetajate heaolu on kooli tugevus: tööinspektsiooni fookus on 2026. aastal haridusasutustel

2026. aastal hakkab tööinspektsioon haridusasutusi sihtnõustama. See ei ole kontroll…

4 minutit

Kas 2026. aastal jõuab maailmaharidus iga Eesti lapse ja nooreni?

Noorte igapäevaelu ei keerle geopoliitika või globaalsete kriiside ümber – ja nii see peabki…

4 minutit
Õpetajate Leht