Amet on selge, aga edasi?

Toevajadusega noortel on keeruline tööturul jalga ukse vahele saada ka siis, kui nad on kutsekoolis ameti omandanud ja tahtmist töötada justkui jätkuks. Igas maakonnas polegi neil võimalust meelepärast ametit omandada. Eriti keerulises olukorras on noored, kes ka põhikoolis eesti keelt selgeks pole saanud.

„Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater

Enn Kirsman: „Koolide ja omavalitsuste edukust hakatakse õppimiskohustuse 18. eluaastani seadmisega paratamatult mõõtma mitte „õppimise“, vaid nimekirjade, aruannete ja „katkestajate“ vähesuse järgi. Sanktsioonide ja rahastuse loogika sunnib süsteemi optimeerima vormi, mitte sisu. Seadus nõuab, et noor „peab õppima“. Kuid kui õppimist ei saa mõõta ega kedagi väevõimuga sundida, siis jääb alles vaid õppimise ja õpetamise imiteerimine.

Ajateenijate vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus on vajalik ja kasulik kõigile

Kalev Stoicescu: „Nii enam edasi minna ei saa, eriti arvestades ajateenistuse üleminekuga 6+6-mudelile (kuus kuud väljaõpet ja kuus kuud lahingvalvet) ning üha keerukamate relvasüsteemide kasutusele võtmisega. Ei ole mõeldav, et väga puudulikult või üldse mitte eesti keelt oskavad ajateenijad omandavad esimese kuue kuuga vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse ja saavad – samal ajal – korraliku ja täismahus sõjaväelise väljaõppe.“

Erikooli laps ei ole probleem, vaid ühiskondlik läbikukkumine

Perit Olesk: „Kõige raskem osa minu töös erikoolis ei ole käitumisprobleemid või õigekirja selgeks õpetamine, kõige keerulisem on kasvatada noortes eneseusku ja õpetada neid natukenegi unistama. Enne õpiväljundeid ja ortograafiareegleid tuleb taastada tunne, etoledväärtuslik.“ 

Õpilaskonverents – harjutus iseseisvaks eluks

Üha enam koole korraldab õpilaskonverentse, kuhu kutsutakse esinema eri valdkondade asjatundjaid ja tipptegijaid. Mõnestki oma õpilastele suunatud konverentsist on kasvanud esinduslik ülelinnaline üritus. Jaanuari eelviimasel nädalal pidasid õpilaskonverentsi kogunisti kaks Tallinna kooli: Pirita majandusgümnaasium ja Lilleküla gümnaasium. Mõlemas astus õpilaste ette tuntud ja tunnustatud inimesi. Haljala kool korraldas esimese õpilaskonverentsi aga juba 1987. aastal.

Tänan teid, klassiõpetajad!

Triin Viiron: „Viimastel aastatel näib, et klassiõpetajad on pandud arvutimängu mängima. Nad on oma level’il kõik kenasti selgeks saanud ja siis antakse neile uus ja raskem ülesanne. Erikoolid suleti ja klassiõpetaja peab paarikümne erineva taustaga lapse kõrval toimetama ka nendega, kellel ei ole tavaklassis hea olla.”

Lapse arengu toetamisest uue alushariduse õppekava valguses

Eesti alushariduse riiklikus õppekavas väärtustatakse iga lapse arengut. Lapsed õpivad aga väga erinevalt ja riiklike vanusepõhiste normide sätestamine võib muuta õppe mehaaniliseks normide täitmiseks, mis vähendab õpimotivatsiooni. Seetõttu määratletakse õppekavas lapse eeldatavate tulemuste miinimumnõuded. Tallinna ja Tartu ülikooli teadlased mõtestavad oma artiklis lahti lapse arengu toetamise lähtealuseid uue alushariduse õppekava valguses.

Spikker ülemineku õpetajatele

EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja Pille Pipar ei salga, et tema arvates oleksid õppematerjalid võinud juba kümme aastat tagasi olemas olla. „Õnneks on need nüüd lõpuks olemas, ja me ei piirdu olemasolevaga, vaid koostame neid juurde.“

Õpetajate rahvaalgatus palgagarantii ja karjäärimudeli üle jõudis kultuurikomisjoni

Riigikogu kultuurikomisjon arutas kollektiivset pöördumist „Rahvaalgatus Eesti õpetajaskonna jätkusuutlikkuse toetamiseks“ ajal, mil õpetajate karjäärimudeli seadusemuudatus on juba vastu võetud ja mudelit hakatakse rakendama.

Istungi järel otsustas kultuurikomisjon suunata kollektiivse pöördumise ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks. Komisjoni esimehe Liina Kersnahinnangul on karjäärimudeli eelis võrreldes praeguse olukorraga alustavatele õpetajatele paremate töötingimuste loomine.

Arvustamisel on Kumu esimene lastele suunatud kunstinäitus „Tu ja Minakaru“.

Mahukas kultuurisündmuse erileht teeb ülevaate tulevastest ja juba lavale jõudnud teatrilavastustest, muusikasündmustest ja filmidest. Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp ja filmikriitik Aurelia Aasa analüüsivad kodumaiste filmide hetkeseisu ning ennustavad, mida toob selles vallas aasta 2026.