Kalev Stoicescu.

Ajateenijate vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus on vajalik ja kasulik kõigile

Kalev Stoicescu.
5 minutit
146 vaatamist
  • Ei ole mõeldav, et väga puudulikult või üldse mitte eesti keelt oskavad ajateenijad omandavad kuue kuuga B1-tasemel eesti keele oskuse ja saavad korraliku sõjaväelise väljaõppe. Seda olukorras, kus relvasüsteemid on järjest keerukamad ning üle minnakse 6+6-mudelile.

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: „Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras.“ Seaduse all peetakse silmas eeskätt kaitseväeteenistuse seadust (KVTS). KVTS alusel on kaitseväekohuslased 18–60-aastased ning kutsealused 17–27 aastased mehed. Seadus näeb ette ajateenistusest vabastamise alused (näiteks nõuetele mitte vastav terviseseisund) ning annab võimaluse taotleda ajapikendust mõjuvatel põhjustel.

Vajadus on ilmne ja pikaajaline

Seni ei kehtestatud ajateenijatele eesti keele oskuse nõuet (B1-tasemel) mitte vajaduse, vaid poliitilise huvi ja tahte puudumise tõttu. Küsimuse tõstatas riigikogus täitevvõim, sealhulgas kaitsevägi juba 2020. aastal, kuid toonane valitsuskoalitsioon pühkis selle vaiba alla. Nii enam edasi minna ei saa, eriti arvestades ajateenistuse üleminekuga 6+6-mudelile (kuus kuud väljaõpet ja kuus kuud lahingvalvet) ning üha keerukamate relvasüsteemide kasutusele võtmisega. Me räägime sellega seoses ajateenijate sõjaväelise väljaõppe kvaliteedist, mis peab olema parim võimalik, kuid ka ohutusest.

“Ajateenijatele polnud seni B1-tasemel keeleoskuse nõuet esitatud mitte vajaduse, vaid poliitilise huvi ja tahte puudumise tõttu.

Ei ole mõeldav, et väga puudulikult või üldse mitte eesti keelt oskavad ajateenijad omandavad esimese kuue kuuga vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse ja saavad – samal ajal – korraliku ja täismahus sõjaväelise väljaõppe. Kindlasti on nende seas üksikuid keeleliselt väga andekaid noormehi, kuid me ei saa seada latti nende järgi.

Skeptikutele, kes kahtlevad keelenõude kehtestamise vajalikkuses, ütlen, et vajadus on täiesti praktiline, ilmne ja pikaajaline. Eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel ajateenistuse alguses üksnes parandab (tublisti) tervete üksuste väljaõpet ning tugevdab Eesti riigikaitset, kuivõrd väljaõpetatud üksused lähevad pärast lahingvalvet (kuuma) reservi. Sellest võidavad absoluutselt kõik. Ka integratsiooni seisukohalt: kõnealuste ajateenijate riigikeeleoskuse mõttes oluliselt parem stardipositsioon ei saa seda mitte kuidagi kahjustada, vaid on igal juhul integratsiooni soodustav faktor.

Integreerumine ongi eesmärk

Tihti öeldakse, et (pea) umbkeelsed noormehed, olgu Ida-Virust või Tallinnast, näevad ajateenistuses võimalust, isegi ainsat võimalust eesti keelt õppida ja ühiskonda integreeruda. Väga hea, riik seda soovibki, et nad integreeruksid, pakkudes neile võimalust omandada eesti keel vähemalt B1-tasemel enne ajateenistust. Neist saavad paremini integreeritud kodanikud ja väljaõpetatud reservväelased.

Eesmärk on kindel ja selge ning riik püüab kõnealuseid noormehi igati aidata, rakendades võimalikult vähe sundi, millest kahjuks – objektiivsetel põhjustel – päriselt ei pääse. Seejuures tuleb meeles pidada, et ajateenistus ongi sunnimehhanism kodanike riigikaitselise kohustuse täitmiseks. Samas on valmistumine oma riigi, pere ja sõprade ning kodu kaitsmiseks privileeg, mitte karistus.

“Kursused on vabatahtlikud, keeleõppele järgneva keeletesti sooritamine mitte.

Kaitseressursside amet (KRA) teeb EHIS-e ja testide andmekogu kaudu kindlaks puuduliku eesti keele oskusega kutsealused (senise kogemuse põhjal ca 5–10% kutsealuste koguarvust), kellele riik pakub üks kord tasuta keelekursust ja -testi enne ajateenistust. Nagu ka nendele, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik tuvastada. Kursused on vabatahtlikud, jättes kutsealustele vabaduse ise otsustada, mil viisil nad eesti keelt õpivad.

Keeleõppele järgneva keeletesti sooritamine ei saa olla vabatahtlik, sest muidu pole võimalik kutsealuste keeleoskuse taset enne ajateenistust tuvastada. Mõjuvatel põhjustel võib taotleda ajapikendust.

Ajateenistusega seotud keel

Integratsiooni SA pakutavad B1-taseme keelekursused, mida kohendatakse koostöös kaitseministeeriumi ja kaitseväega, sisaldavad ajateenistusega seotud sõnavara. Need kestavad eeldatavasti mitte kauem kui üheksa kuud ja mahuvad kenasti selle aja sisse, mis jääb kutsealustele pärast tervisekontrollis käimist kuni keeletasemetesti sooritamiseni. Õpitakse kahe akadeemilise tunni kaupa 2–3 korda nädalas, nii et keeleõpe sisuliselt ei sega kutsealuste igapäevaelu ja toiminguid. Harnol ja integratsiooni sihtasutusel on laialdane taoliste keelekursuste korraldamise kogemus.

“Kutsealuste kõrvalehoidmine keeletesti tegemisest on sarnaselt ajateenistusest kõrvale hoidmisega sanktsioneeritav.

Kutsealuste kõrvalehoidmine keeletesti tegemisest on käsitletav KVTS alusel võrdselt tervisekontrollist ja ühtlasi ajateenistusest kõrvale hoidmisega ning vastavalt sanktsioneeritav. Sealhulgas selle kordumise puhul. Keeletestist läbi kukkumine annab esimesel korral veel ühe võimaluse sooritada test riigi kulul. Kui see hakkab korduma, rakendatakse KVTS alusel kehtestatud sätteid, nagu mis tahes põhjusel ajateenistusest kõrvale hoidmise puhul.

Lollitada ei tasu

Kõnealused noormehed saavad koos KRA kutsega (aasta enne ajateenistust) kogu vajaliku informatsiooni. Nad saavad pöörduda KRA poole lisaselgituste saamiseks. Riik püüab neid igati toetada ja motiveerida õppima eesti keel vajalikul tasemel selgeks enne ajateenistust. Kui mõlemalt poolt on olemas tahe ning soov ajateenistust edukalt läbida ja eesti keelt õppida, siis ei tohiks suuri probleeme olla. Sarilollitajate ja muidu pahatahtlike (oma põhiseaduslikku kohustust mitte täita soovivate) kutsealustega toimitakse KVTS-is juba olemasolevate sätete alusel, nagu mis tahes põhjusel ajateenistusest kõrvale hoidjatega.

Võimalik on ka kohustuslik keeleõpe enne ajateenistust, kusjuures protsess jääb põhimõtteliselt samaks. Riigikogu riigikaitsekomisjon kujundab oma arvamuse vabatahtliku või kohustusliku keeleõpe osas seaduse eelnõu algatamise faasis, arvestades põhiseaduslikkuse aspekti, seaduse rakendamise tõhusust/efekti ning asjaosaliste (riigikogu liikmete, ministeeriumide ja teiste asutuste) arvamust.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

„Õppimiskohustus“ on bürokraatlik absurditeater

Mõiste „õppimiskohustus“ eeldab, et õppimist saab käsu ja kontrolliga esile kutsuda. Ei saa. Koolide edukust hakatakse mõõtma…

5 minutit

Erikooli laps ei ole probleem, vaid ühiskondlik läbikukkumine

Sageli vaid aastaks erikooli jõudvad lapsed peaksid lühikese ajaga õppima usaldama, rahunema, „õigesti“ käituma, uskuma…

4 minutit

Pimedast toast otse töötukassasse?

Toevajadusega noorte osakaal põhikoolilõpetajate hulgas üha kasvab. Abi ja suunamist ei vaja üksnes need, kellele on ametlikult määratud füüsiline…

3 minutit
Õpetajate Leht