Rasmus Vendel kehastab lavastuses „Koletis kutsub“ 12-aastast Conorit, kelle ema on raskesti haige. Foto on tehtud proovisaalis.
Foto: Maris Savik

Kes on koletis ja kuhu ta meid kutsub?

Rasmus Vendel kehastab lavastuses „Koletis kutsub“ 12-aastast Conorit, kelle ema on raskesti haige. Foto on tehtud proovisaalis.
Foto: Maris Savik
2 minutit
65 vaatamist
  • „Koletis kutsub“ annab noortele julguse vaadata otsa tunnetele, mis tihti peidetakse nalja või vaikimise taha.

24. jaanuaril esietendus Vanemuise väikeses majas noortelavastus „Koletis kutsub“, mis põhineb Patrick Nessi samanimelisel romaanil – lool, mille algne idee pärineb kirjanik Siobhan Dowdilt. Samal materjalil põhineb ka 2016. aastal esilinastunud menukas film „The Monster Calls“. 

„Koletis kutsub“ ei ole hirmulugu. See on lugu sellest, mis juhtub, kui elu muutub liiga raskeks, et sellega üksi hakkama saada. See lavastus räägib 12-aastasest Conorist, kelle ema on raskelt haige. Ootamatult ilmub öösiti Conori ellu hiiglaslik jugapuukoletis. Kuid see koletis ei tule midagi purustama, vaid hoopis lugusid jutustama – neid, mis aitavad näha tõde, leida jõudu ja leppida sellega, mida me ise võib-olla veel sõnastadagi ei oska. Lavastus kõneleb ka sellest, kui keeruline on vahel abi vastu võtta või oma muredest rääkida, ja tuletab meelde, et keegi ei peaks raskel hetkel jääma üksi. 

Õpetab märkama ja mõistma

Taavi Tõnissoni (Eesti noorsooteater) lavastus annab noortele julguse vaadata otsa tunnetele, mis tihti peidetakse nalja või vaikimise taha. See õpetab märkama teist inimest, teda rahulikult kuulama ja mõistma, et igaühel meist on oma lood, millega tuleb püüda hakkama saada. „Koletis kutsub“ ei paku vaatajatele ühtki lihtsat lahendust, vaid veenab meid, et empaatia, hoolivus, aga ka sisemine tugevus on elus väga olulised.

Lavastaja Taavi Tõnisson: „Igal aastal diagnoositakse Eestis keskmiselt ligi 10 000 vähijuhtumit. Suur osa diagnoosi saanutest elab veel pikka aega ja aastatega elulemuse protsent suureneb, diagnoosini jõutakse järjest varem, ravikvaliteet paraneb. Siiski kaotavad paljud pered selle haiguse tõttu lähedase. Kuidas tunneb end laps, kelle ema on haige? Või ema, kes on kaotamas tütart? Milliste hirmude ja muredega võitleb kõrvalseisja? Olles ise terve, tunneb meie loo peategelane hirmu, süüd ja vastutust. Ta kardab kõike kaotada. Ja mingi osa temast ootab, et see kõik juba lõpeks …“

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits ning laval on Andres Mähar, Rasmus Vendel, Kristin Prits, Marika Barabanštšikova, Margus Jaanovits, Ken Rüütel, Iris Viru, Kaarel Pogga ja Robert Annus.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Theatrumi kevadhooaeg kutsub kuulama, rändama ja kaasa mõtlema

Kevadhooajal pakub Theatrum publikule mitmekesist ja mõtlemapanevat teatrikogemust – kuulamisest pimeduses kuni eksistentsiaalsete rännakuteni, argipäevast absurdini…

2 minutit

Kevad Mustas Kastis

Musta Kasti 12. kevadel jõuavad taas vaatajate ette lavastused, mis pakuvad sisukat meelelahutust ja tõsist mõtlemisainet nii lasteaia-, põhikooli-, keskkooli- kui ka täisealistele….

2 minutit

VAT-teater on kõige poolt! (välja arvatud selle, millele oleme vastu)

VAT-teatris jõuab kevadel lavale lugu autismispektri häirega laste vanemate kohanemisraskustest, Triinu Laane hitt luukere…

3 minutit
Õpetajate Leht