- Uued kutsekeskhariduse õppekavad on senisest õppijakesksemad.

Tänavu ehk 2026. aasta sügisel rakenduvad kutseõppeasutustes uued kutsekeskhariduse laiapõhjalised õppekavad (ligikaudu 30), mille mitmed suunavalikud ja/või spetsialiseerumine loovad õppijale valikuvõimalusi. Uue mudeli loomisel arvestati õpetajate tagasisidet ja ootusi, võeti aluseks õppijate ja lapsevanemate uuringutulemused ning peeti silmas kutsehariduse reformi eesmärke. Mis siis muutus?
Kutsekeskhariduse õpiteed valides ei pea õppija teadma eriala, vaid valida tuleb kõigepealt teda huvitav kutsetegevuse valdkond (nt merendus, aiandus, energeetika, ehitus, IT, sotsiaaltöö jne). Kõigil uutel rakenduslikel kutsekeskhariduse õppekavadel on esimesel poolaastal sissejuhatavad moodulid, mis aitavad õppijal leida tema ootustele vastava õpitee.
Mis aga kõige tähtsam, uus süsteem annab noorele aega valida, sest enamjaolt tuleb valik teha kas esimese õppeaasta lõpuks või alles teisel õppeaastal. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumine annab omakorda võimaluse omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal.
Teine oluline muutus on üldharidusõpingute mahu suurenemine. See muutus annab paremad edasiõppimisvõimalused kõrgemal haridustasemel. Seega tagab uus õppekava parema ettevalmistuse ka neile, kes soovivad edasi õppida kõrghariduses.
Kolmas muutus on see, et uus õppekava koosneb oskusepõhistest moodulitest. Iga erialaõppe moodul lõppeb oskuste esitlemisega praktilises tööolukorras. Õpingute lõpus ei pea õpilane enam sooritama suurt õpinguülest komplekseksamit, vaid koolieksami, kus saab oma praktilisi oskusi demonstreerida. See muudatus tagab kindlustunde ka tööturule suundumisel.
“Pikem õppeaeg annab õppijale senisest tugevama vundamendi.
Neljandaks kuuluvad valikõpingute hulka nüüd ka vabaõpingud. Need on õpingud, mida õpilane saab valida kooli muude erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Samuti saab arvestada mitteformaalse õppe (huvitegevus) ning töökogemuse (nt suvel töötamine) kaudu omandatut.
Pikem õppeaeg võimaldab paremini ühendada üldharidusaineid ja erialaseid oskusi ning annab õppijale tugevama vundamendi nii tööturule sisenemiseks kui ka edasiõppimiseks. Samuti vähendab nelja-aastane õpe katkestamise riski, sest õppija koormus on mõistlikum ja areng paremini toetatud. Tulemuseks on enesekindlam, küpsem ja paindlikum lõpetaja.






Lisa kommentaar