• Mõne asjani jõudmiseks on vaja sellega mitmel eri moel kokku puutuda. Esmatutvus, meeldetuletused, kolleeg rääkis, lõpuks esimene proovimine. Nii oli mul liikumisminutitega. 

Ahah, lapsel on kasulik end tunni ajal liigutada. Ah soo, lapsed istuvad liiga palju ja minu liikumisminut päästab maailma. Ei, maailm saab hakkama ka minu minutita. Ka siis, kui tuli juhis: tehtagu! Et saame just tunnis hoo sisse, õpilased on keskendunud tööle ja ma kamandan keset tööhoogu kõik võimlema? Mina ja sport on kolm eri asja.

Hea kolleeg alustas aastate eest oma tunde võimlemisharjutustega. Tubli, las toimetab. Tunni alguses lehvitasin talle üle koridori ja sulgesin muusika summutamiseks oma klassiukse. Küll mõni ikka jaksab!

Pausi ajal kõik püsti

Korraldasin koolis konverentsi, kus agarad tehnikapoisid katsid õdusa olemise tekitamiseks kinni kõik aknad, panid esineja kõrvale hubase valguse ehk siis tekitasid ideaalse tudumaa. Mitu esinejat rääkis järjest, seejärel pikem lõunapaus ja konverents jätkus. Enne eelviimast esinejat küsisin õpilasest korraldajalt, kas teeme kahe esineja vahele kümneminutilise pausi. Kogu ta näoilme hüüdis „Jaa!“. Kui pausike välja kuulutati, hüppasid kõik püsti. 

“20 aastat tagasi liikumispausidest juttu polnud. Või olin wc-s, kui sellest räägiti.

Lähtusin endast – suudan konverentsil pikalt kuulata ega viitsi pausiks välja minna. Ülikoolis on ju ka pooleteisetunnised loengud. Las me konverents olla eelharjutus. Olen nii tulevikku vaatav! Tunduvalt hiljem meenus, et käisin ülikoolis loengute ajal mõnikord ruumist väljas, läksin mõnele muule korrusele WC-sse ja oluliselt reipamalt naastes vaatasin klassitäit uniseid nägusid. 20 aastat tagasi liikumispausidest juttu polnud. Või olin WC-s, kui sellest räägiti.

Liigutud on mu tundides varemgi. Igaüks tuleb ja kirjutab tunniteemaga seotud sõna tahvlile või teeme sotsiomeetrilise rivi. Rooma numbreid õppides kehastume nendeks. I – käed koos üleval, V – käed laiali, X – käed laiali ja jalad harki, L – üks jalg üles, C – keha kõverasse, D – käsi puusas, M – küünarnükid üles. Tunni alguses tekitasime käesoleva kuupäeva. 

Paatosega pole mõtet läheneda

Suurema innu liikumisminuteid teha sain LAK-koolitusel, kus anti idee korrata mõnda mõistet, kirjutades see õhku sõrmega, siis ninaga ja lõpuks ka puusadega. Väga lõbus. Koolitaja ei hakanud enne harjutusi paatoslikult rääkima liikumise vajalikkusest, vaid mainis, et meil oli nüüd intensiivselt mõttetööd ja laseme ajul harjutuste abil veidi puhata. Keset liikumisharjutust istus mu pinginaaber trotslikult maha, sest tema sellesse ei uskuvat. Nimetas endale autoriteetse inimese nime, kes oli öelnud, et selline rahmeldamine keset tundi rikub tunnirütmi ära. Ta ise oli olnud 30 aastat kehalise kasvatuse õpetaja. Jonnis veel midagi. Väga meenutas mind ennast viis aastat tagasi. Ütlesin talle seda. Proovisin olla leebelt optimistlik ja selgitasin, et mulle meeldib olla õpilase rollis – siis tean paremini, miks mõni asi töötab, mõni mitte. Kõrvalistuja ei pidanud mu kommentaari kindlasti leebeks. Koolituse lõpuni me omavahel ei rääkinud. 

“Kirjutasime tunnis kõik koos algul käega ja seejärel puusadega õhku „Forselius“. Kõigil oli lõbus.

Tagasi koolis. Tutvustasin 11. klassile Eesti hariduselu 17. sajandil. Pilgud hakkasid ühel hetkel tuhmuma. Tulin akadeemilisemast rollist välja ja ütlesin õpilastele siira rõõmuga, et nüüd vahepala. Koolivaheajal käisin tasuta koolitusel, see tähendab, et õpilaste vanemad, maksumaksjad, maksid selle kinni. Ja nüüd said nad teada, mida ma seal õppisin. „Tõuske palun püsti!“ Tõusidki. Usaldasime üksteist piisavalt, et nad kaasa tuleksid. Lisaks on ju huvitav teada saada, kuhu nende vanemate raha läks. Kirjutasime kõik koos õhku algul käega ja seejärel puusadega „Forselius“. Kõigil oli lõbus. Üks neiu seisis püsti, näol skeptiline ilme, ega liigutanud end. Hõikasin talle, et tean väga hästi, mida ta tunneb, ja et see on okei. 

Mis siis vahepeal juhtus? Miks tobedana tundunud ideest sai osa tunnist? Olin vahepeal käinud Jaan Aru koolitusel. Seejärel tegi kolleeg lühikoolituse eeloleva 8. klassi loovtööde festivali teemal ja põhjendas väga hästi, miks seal vahepeal pausitame. Oli keskmiselt väsitav päev ja need kahes rütmis sõrmenipsud tõesti toimisid. Mis lehel need ülesanded olidki? Lisaks lugupidamine kolleegi vastu. Jaan Aru vastu. Selle kolleegi vastu, kes kõrvalklassis juba mitu aastat võimelnud oli. Lõpuks puusaakrobaatikat tutvustanud õpetaja vastu, kes oli sümpaatne esimesest hetkest.

Liigun, kui sobib

Ma ei tee liikumisminuteid igas tunnis. Ei tee neid alati tunni keskel. Teen siis, kui tundub sobivat. Mõnikord planeerituna, mõnikord spontaanselt. Tore on näha, et liikumise ajal tuleb sära silmisse lapsel, kellel ma oma tundides polnud seda varem näinud. 

“Tore on näha, et liikumise ajal tuleb sära silmisse lapsel, kellel ma oma tundides polnud seda varem näinud.

Läinud tööle kooli, kus minnakse üle eestikeelsele õppele, tuleb end liigutada seoses sõnavaraga. Oleme kõik püsti. Näitame pöialdega selja taha. „Minevik-minevik“, käte toomine ülevalt alla „olevik-olevik“ ja käed suunaga ette „tulevik-tulevik“. Seejärel sama asi kükki minnes. „Tõmba ring ümber“ – teeme käeringe. „Tõmba joon alla“ – liigutame käsi paremalt vasakule. Ja suundume tegema ülesannet, kus tuleb tõmmata joon alla või tõmmata ring ümber. Joont näitasin algul ülevalt alla, aga kui üks õpilane tegi sellest natsitervituse, sain aru, et seda tuleb teha horisontaalselt. Sedalaadi liikumisi saab teha ka riikide paiknemise illustreerimiseks: käed üles, paremale-vasakule: Tšehhi ja Slovakkia. Käes alla paremale-vasakule: Austria ja Ungari. Ja kordame mitu korda, et rütm ka kontuurkaarti täites meeles oleks.

Mõnikord näitab aktiivsem õpilane tunni alguses harjutused ette. Tubli protsent tähelepanuvajadusest on rahuldatud.

Vahel kohe on vaja

Sel aastal enne koolivaheaega tegin esimest korda õpetajana nii, et otsisin tunni ajal YouTube’st teemakohase video ja vaatasime seda tunni lõpuni. Olin küll valmistanud ette töölehed, aga ei jaganud neid laiali. Nägin, et õpilased olid väga väsinud. Olin ka ise väsinud ega leidnud jaksu seda vankrit liikuma panna. Mu viimane energiavaru oli aidanud mul hommikul üles tõusta ja end kooli vedada. Kui selline tegelane hakkaks rääkima millestki, mis ei lähe juuresoleva pildi ehk õpetaja enda olemusega kokku, ei veena ta jutt kedagi.

Õpetajalt õpetajale koolitusel tutvustatakse häid materjale. Koolitused pole üks suur spordipäev, vaid midagi rohkemat.