Koduõpe: kas paremini kaitstud lapsed või rohkem bürokraatiat?

Vanema soovil on Eestis koduõppel juba ligi tuhat õpilast ning riik pingutab nüüd reegleid selgemaks ja järelevalvet tõhusama teha.

Haridus- ja teadusministeeriumi määruse muudatustega (jõustus 19.09.2025) nihkus koduõppe üle otsustamine õppenõukogult direktorile ja koduõppe edenemist peab kontrollima vähemalt korra kuus varasema poolaasta asemel. Muutus suurendab kooli vastutust, vanema kohustusi ning paneb proovile, kas tugiteenused jõuavad kodus õppiva lapseni. Sõna saavad oma last kodus õpetavad vanemad, koolijuhid ja ametnikud.

Haridus ühiskonna peeglis: ebavõrdsus süveneb ja andmed seisavad kasutamata

Riigikogus esitletud Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob välja paradoksi: meil on hariduses head tulemused ja palju teadmisi, kuid samal ajal kasvab nii hariduslik kihistumine kui ka väsimus – ning otsuste tegemiseks vajalikku andmevõimekust ei kasutata piisavalt.

Aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul on Eesti haridus edulugu. Tema sõnul on just sellepärast ebamugav tunnistada, et Eesti hariduse eduloos on praod, mis ei ole juhuslikud. Aruanne toob välja, et vanemate sissetulek on üha enam seotud laste haridustulemustega. Eriti teravalt avaldub see Tallinnas: vaid mõne kilomeetri raadiuses võivad lapsed saada eluks täiesti erineva stardipositsiooni.

Mõnikord vajab venekeelne laps tunnis tellinguid

Tartu ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on sündinud Californias ja kasvanud üles mitmekeelses keskkonnas. Mitmekeelsus on ka üks tema teadustöö teemasid. Intervjuus Õpetajate Lehele rääkis Vihman, mida peaks õpetaja teadma mitmekeelses klassiruumis töötades. Mida teha teisiti tunnis ja vahetunnis?

Valgete tenniste sündroom: lapsed on loodusest üha kaugemal

„Kui laps on väikesest peale olnud palju õues ja (kodu)loomadega ninapidi koos, on ta hilisemas elus teadlikum, hoolivam, oskab märgata ja vaimustuda. Ehk siis maaelu kadumine võtab ära selle esimese ja väga olulise kokkupuute looduskeskkonnaga. Ka maakoolide õpetajad kinnitavad, et lapsi, kes on loomadega sina peal, kohtab järjest vähem. Koduloomi peredel enam praktiliselt pole.

Seda võõrandumisfenomeni võib nimetada valgete tenniste sündroomiks – südatalvel tullakse matkarajale valgetes õhukese tallaga riidest jalanõudes. Ilma salli, kinnaste ja mütsita, selg poolpaljas. Noored ei taju, kuidas välitingimustes hakkama saada,“ kirjutavad bioloogiaõpetajad Heli Illipe, Inga Kangur ja Leelo Lusik.

Õpetaja jääb haigeks. Õudusunenägu-odüsseia

Püha Johannese kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Veronika Kivisilla jagab pildikest koolielust. „Õpetaja, sa oled ju pisikupesas harjunud. Ära jää haigeks! Või kui, siis nagu ikka kombeks – vaheajal! Aga mis siin halada, homsed tunnid tuleb ette valmistada ja asendajale saata! Lahked asendajad on kuldaväärt, aga tegelikult valmistab tunnid ette haige õpetaja, kes selle eest tasu ei saa.“

Õppimise sihiks olgu täisvereline elu

2. veebruaril tähistas Põhjamaade ministrite nõukogu Tallinna esindus 35 aasta möödumist oma tegevuse algusest. Ürituse tõmbenumber oli Soome filosoofiaprofessori Esa Saarineni loeng teemal „Koostöö parema tuleviku nimel”.

Saarineni teatakse Eestis tänu tema filosoofiaõpikutele, oma kodumaal on ta aga populaarne avalik intellektuaal, nõustaja ja loengupidaja. Intervjuus Õpetajate Lehele rääkis filosoof sellest, kuidas ta jõudis oma ebakonventsionaalse lähenemiseni filosoofia populariseerimisel ning tutvustas oma arusaamu õppimisest ja õpetamisest.

Vaktsineerimine jääb tulevikus lapse otsustada

Vaktsineeritute osakaal Eestis langeb ja oma rolli selles mängib inimesi ettevaatlikuks muutnud koroonaaegne vastasseis. Sotsiaalministeerium kavatseb edaspidi otsustusõiguse oma kaitsepookimiste üle anda ka alaealistele – sõltumata sellest, mida arvavad nende vanemad. Kas teismelised on piisavalt informeeritud, et langetada oma tervist puudutavaid otsuseid?

German Golub: oleme väike riik, aga see ei tähenda, et me ei saa head asja teha

Filmi „Meie Erika“ režissöör ütleb intervjuus, et sel viisil polnud varem rattasõitu filmitud, mstõttu võttegrupp ei teadnud, kas see, mida nad teevad, töötab või mitte. „Oluline oli näitlejate ohutus, sest kui midagi oleks juhtunud, oleks film ära jäänud.“

Filmi eelarve oli 1,9 miljonit eurot, mis on taolise mastaabiga filmi puhul väike summa. „Pidime väga palju planeerima ja arvestama iga sendiga, et püsida eelarve piires, ning samal ajal lootma, et kõik planeeritu õnnestub, sest teist võimalust ei tule.“

Mitu korda pean ma ühte ja sama ideed kuulama

Ajalooõpetaja Triin Viiron kirjeldab, kuidas ta jõudis arusaamiseni, et liikumisminutid koolitunnis on hea idee. „Ma ei tee liikumisminuteid igas tunnis. Ei tee neid alati tunni keskel. Teen siis, kui tundub sobivat. Mõnikord planeerituna, mõnikord spontaanselt. Tore on näha, et liikumise ajal tuleb sära silmisse lapsel, kellel ma oma tundides polnud seda varem näinud.“

Arvustamisel on Endla teatri lavastus „Semud ja sellid“.

Ilmub mahukas loodushariduse erileht, mis käsitleb keemia, füüsika, geograafia ja loodusõpetusega seotut.