• Tartu ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on sündinud Californias ja kasvanud üles mitmekeelses keskkonnas. Mitmekeelsus on ka üks tema teadustöö teemasid. Intervjuus Õpetajate Lehele rääkis Vihman, mida mitmekeelses klassiruumis töötav õpetaja teadma peab. Mida teha tunnis ja vahetunnis tavalisest teistmoodi?

„Mitmekeelsus on suur osa minust,“ lausub Virve-Anneli Vihman, kelle lapsepõlvekodus räägiti eesti keeles, kuigi ümberringi kõlas vaid inglise keel. Vihmani isa oli eestlane, aga ema ameeriklanna, kes õppis täiskasvanuna ära eesti keele. Pere otsustas, et eesti keele lastele edasi andmiseks peab kodus seda rääkima, kuigi Eesti oli toona kauge ja ohustatud riik raudse eesriide taga. Ning lapsed võtsid eesti keele rääkimise oma missiooniks.

„Minu põhiline huvi teadlasena on olnud keele omandamine. Üha rohkem tunnen, et seda ei saa uurida, ilma et uuriks mitme keelega kasvamist. Näen, kuidas teema Eesti ühiskonnas ja haridustöötajate seas iga päev esile kerkib,“ sõnab Vihman.

Mille poolest erineb mitmekeelne laps ükskeelsest?

Mitmekeelsed lapsed pole ühte tüüpi. On selliseid nagu mina, kes kasvavad algusest peale mitme keele keskel. Sõltuvalt sellest, millal laps teise keelega kokku puutub, ta selle ka omandab. 

Laps on võimeline ka kolmeaastaselt õppima teist keelt väga kõrgel tasemel, aga paratamatult on mitme keele õppimisel kokkupuude ühe keelega väiksem, kui vaid ühe keele õppimisel. See ei tähenda, et laps kannatab, aga peab hoolt kandma, et kumbki keel ei jääks vaeslapse rolli. 

Mõlema keele õppimisel on vaja alust, et laps omandaks rikkaliku sõnavara, grammatilised struktuurid ja saaks aru, mis on keeles sagedane, aga puutuks kokku ka lausetüüpide ja sõnavaraga, mis ei ole nii sagedased. Sõltuvalt sellest, milline on kahe keele tasakaal, on võimalik ennustada, kuivõrd on üks keel dominantne ja kui hästi laps vähem dominantset keelt omandab.

Kas mitmekeelsus ja kakskeelsus on üks ja sama asi?

Neid kahte terminit kasutatakse mõnikord sünonüümidena. Kakskeelsus võib tähendada kahe ja mitmekeelsus enam kui kahe keele omandamist. Aga neid mõlemat kasutatakse ka tähenduses „enam kui ühe keele oskamine või omandamine“.

Kas eri keelte puhul väljendub mitmekeelsus erinevalt?

Keeleoskus võib olla mõjutatud sellest, kui lähedased on keeled. Aga olulisem on, et lapsel oleks võimalik keelt kasutada ja ta tahaks seda teha. Lapsed on keeleteadlikud. Neile ei pea ütlema, et üks inimene räägib nendega ühte ja teine teist keelt. Nad kogevad ja võtavad selle omaks.

“Eriliselt peab õpetaja pöörama tähelepanu uutele sõnadele. Eriti kui on uus teema. Klassiruumis, kus on nii üks- kui kakskeelseid lapsi, on terminite selgitamine iseäranis oluline.

Laps, kes kasvab mitme keele keskel, on ärkvel sama kaua kui ükskeelne laps, aga osa ajast veedab ta ühe ja osa ajast teise keelega, mõnikord on mõlemad keeled aga koos. Need keeled on koos tema ajus. Ka täiskasvanud, kes on teise keele omandanud, tunnevad, et mingil hetkel tuleb meelde vale keele sõna või mõjutab ühe keele lause struktuur teise keele kasutust. 

Kui laps on kujunemisjärgus, ei ole tal suurt kontrolli oma ajutegevuse üle ning ka keeleteadmised mõlemas keeles alles kujunevad. Loomulikult keeled mõjutavad üksteist. Aga kui laps saab piisavat tuge mõlemas keeles, pole põhjust, miks ta ei saaks lõpuks omandada nad kõrgel tasemel.

Kas üks keel on alati dominantne?

Ei pruugi olla, aga tavaliselt on. Selle üks põhjus on, et keeli kasutatakse eri kontekstis. Kui koolis õpib laps ühes keeles, on tal selles rohkem akadeemilisi sõnu. Kodukeeles on rohkem koduseid sõnu.

Kui laps käib koolis, kus kasutatakse mõlemat keelt, oskab ta mõlemat, aga kasutab ikkagi erinevalt – sõltuvalt sellest, kellega ta ühes või teises keeles räägib.

Üks keel ei pea olema dominantne. Võib olla ka nii, et ühes keeles tunned ennast tugevamalt ühes ja mõnes muus valdkonnas teises keeles. 

Mida peab õpetaja teadma mitmekeelsete lastega tegeledes?

Esiteks peaks ta olema teadlik lapse mitmekeelsusest. Teadlikkus tähendab, et õpetaja on kannatlik, kui laps ei oska kõike koolikeeles, st eesti keeles väljendada.

Lapsele tuleb selgitada termineid. Mitte ainult eesti keele tunnis, vaid kõikides ainetes. See ei ole puudujääk, et ta pagasis ei ole kogu sõnavara, ega takistus aine õppimisel. Mõnikord on vaja tellinguid, et tekstist aru saada, kui eesti keel on lapse nõrgem keel.

Eriliselt peab õpetaja tähelepanu pöörama uutele sõnadele. Eriti kui teema on uus. Klassiruumis, kus on nii üks- kui kakskeelseid lapsi, muutub terminite selgitamine veelgi olulisemaks. Sellest võidavad kõik.

Jutuajamistest Ida-Viru gümnaasiumide õpetajatega ongi jäänud kõlama, et terminitega ollakse hädas. Kuidas peaks õpetaja toimima, kas selgitama ainet ainult eesti keeles, nagu on koolisisene kokkulepe?

Kõige rohkem on kasu sellest, kui seletada eesti keeles. Siis on kõigil ühine teadmine. Lisaks tuleb terminit kasutada – õpetaja peab seda tegema ja andma ka lapsele võimaluse. Kui asi pole ikkagi selge ning õpetaja oskab vene keelt, pole probleem selgitada ka vene keeles – n-ö lisada tellinguid. Tean, et osa õpetajaid pole sellega nõus. Aga ka lapsed oskavad kasutada kõiki ressursse – suhtlevad omavahel, otsivad eri allikatest selgitusi. Miks ei võiks siis ka vene keel olla lubatud, et hõlbustada mõistmist?

Kõik õpetajad ei oska vene keelt ega pea vene keeles selgitust otsima. Arvan, et vene keelt ei tohiks ära keelata, seda võiks kasutada vajadusel. Seda nimetatakse hariduses translanguaging (ee ,transkeelsus‘).

Keeleteadliku õpetamise puhul võiks õpetaja meeles pidada, et mõned lapsed vajavad rohkem tuge. Laps, kelle kodukeel on vene või muu keel, on selle võrra rikkalikuma elukogemusega. Tal on aken hoopis teise maailma. Laps peaks saama koolis kätte tunde, et tal on midagi erilist ja ta pole teistest kehvem. Laps, kes pole kodust kaasa saanud eesti keele oskust, peab niigi rohkem pingutama.

Kui lapsed tahavad midagi omavahel kontrollida ja selgitada, siis võivad nad seda teha vene või muus keeles. Vahel kasutavad nad ka inglise keelt.

Neid võib isegi kiita selle eest, et neil on teine ressurss. Peab olema väga selge kokkulepe, et arutletakse eesti keeles, kuid võime ka kokkuleppest välja astuda, kasutada muid ressursse, ja seda positiivses võtmes.

Lapsevanematele ei tohiks kunagi öelda, et nad peavad loobuma oma kodukeelest. Mõni lapsevanem võib lapse toetamiseks tahta seda teha. Kakskeelse lapse mõlemad keeled vajavad alust, et ka kodukeel oleks tugev. See aitab eri õppeainete omandamisel. 

Mida teha vahetunnis? Eesti koolides on klasse, kus kümme last on pärit vene peredest, osa on Ukrainast ning vahetunnis räägivadki nad vene keeles. Mõni õpetaja on öelnud, et koridoris võib seda teha, aga klassiruumis mitte.

Vahetund on puhkamiseks. Ma ei näe probleemi, kui lapsed räägivad omavahel teises keeles. Võib-olla nad isegi austavad rohkem õpetajat, kes lubab neil kasutada keelt, milles nad tunnevad ennast kõige turvalisemalt ja mugavamalt. Koolimajas võib olla mitu keelt. Aga klassiruumis on õpetaja see, kes kehtestab reeglid, ja tema võib öelda, et tema klassiruumis räägitakse ainult eesti keelt ka vahetunnis.

See kõik sõltub muidugi sellest, mis hoiakuga lapsed kodunt tulevad ja milline on koolis või klassis eesti ja vene keele suhe. Reeglit ei tahaks öelda.

Kas on oht, et eesti keel vaesestub üleminekuga eestikeelsele õppele? Õpetajad ütlevad, et peavad teatud teemasid lihtsustatult käsitlema.

Mina küll ohtu ei näe. Kaasava hariduse puhul õpivad erinevad lapsed koos. Nad vajavad diferentseeritud õpet. Eesti emakeelega lapsed peaksid tunnis keerulisemaid tekste lugema, analüüsima, kirjutama. Seda peab toetama. Aga tuleb toetada ka neid, kes alles õpivad lihtsamaid tekste lugema-kirjutama. Ent see ei saa ohustada eesti keelt emakeelena rääkijaid. Räägitakse, et laste sõnavara on vaesem kui varem. See on kindlasti teistsugune. Palju asju muutub ja muutub ka keel. 

Aga ma ei arva, et eesti keel vaesestub. Eestikeelne kirjandus on ju võrratu.

Mida peaks lapsevanem mitmekeelsusest teadma?

Kool, laps ja kodu peavad omavahel suhtlema. Lapsevanem peab olema kommunikatsiooniringis. Koolis tuleks leida õpetaja, kellega ta saab lapse arengu teemal suhelda. Aga saavutada seda pole alati lihtne. 

Tean, et lapsevanematel on praegu suured hirmud. Kool võiks aidata neid maandada. Eesti õppekeelele üleminek tundub eriti mõnes piirkonnas järsk. Alati ei ole piisavalt õppematerjale ja õpetajaid, kes saaksid kommunikatsiooni hallata ja ehitada tellinguid õpilastele, kes ei oska keelt piisavalt hästi. Mõlemalt poolt on vaja palju kannatlikkust ja heatahtlikkust.

Lapsed võtavad sageli üle vanemate hoiakud. Mida paremini koolis ja kodus eesti keelde suhtutakse, seda parem. See toetab keeleõpet.

Lapsevanemad peaks teadma, et neil on õigus küsida kohalikult omavalitsuselt emakeele õppeks toetust. Mõned koolid pakuvad seda näiteks vene keele kui teise keele õppena, aga see ei pruugi alati olla see, mida laps vajab.

Mis oli teile mitmekeelse lapsena kõige raskem?

Minul ei olnud raske. Minu vanemad hoidsid seda liini, et kodune keel on eesti keel. Lasteaeda minnes ei osanud ma inglise keelt kuigi hästi, aga väiksed lapsed õpivad kergesti. Minu ümber oli palju inglise keelt ja ka inimesi, kes ei osanud eesti keelt. Õppisin sunniviisiliselt.

Ja veel üks asi: elasin ühiskonnas, kus polnud ebatavaline kuulda aktsendiga inglise keelt. Kakskeelsus oli normaalne. Arvan, et ka Eestis võiks nii olla, aga läheb aega harjumaks, et inimesed räägivad eesti keelt eri moel. See ei ohusta eesti keelt, vaid rikastab. Kui keel on paindlik, on ta elujõulisem. See hoiak toetab. Inimesed oleks siis rohkem motiveeritud õppima.

Muide, senimaani avastan asju, mida ma ühes või teises keeles ei oska, kuna õppisin seda teises keeles. Pisiraskused võivad olla, kuid see teebki elu huvitavamaks.

Minu lapsed kasvasid üles Eestis, aga otsustasin rääkida nendega inglise keeles, sest neil on pereliikmeid ja sõpru, kes ei oska eesti keelt. Laste sõbrad räägivad peaaegu sama hästi inglise keelt nagu nemad.

Eelmisest aastast juhite ülikooli mitmekeelsuse keskust. Kuidas ülikool õpetajaid toetab?

Mitmekultuurilises klassiruumis õpetamine on õpetajate õppekavades. Lisaks on palju koolitusi keeleõppest, LAK-õppest ja muust.

Kevadel lõpeb kahe ülikooli projekt, kus töötame välja loodusainete ja matemaatika näidismaterjale kakskeelsetele HEV-lastele, kes õpivad eesti keelt teise keelena.