• CERN-i osakestekiirendi, NASA ja ESA kosmoseagentuur, ITER-i termotuumareaktor, Max Plancki instituudid, Skeleton – need on vaid mõned näited teadusasutustest ja -ettevõtetest, mida füüsikatundides sageli mainitakse. Eesmärk on viidata füüsika praktilistele rakendustele ja avada õpilastele füüsikaharidusega seotud tulevikuväljavaateid. 

Kuid rääkida klassi ees millestki, mille kohta oled lugenud vaid õpikust või mida imetlenud brauseriaknast, on veidi nagu seletada, mis on elekter, ilma et oleksid kunagi hoidnud käes elektripirni või näinud seda hõõgumas. Seetõttu on õpetaja jaoks väga oluline viibida vahel ka keskkonnas, kus füüsika ei ole pelgalt õppeaine, vaid igapäevane töö. See aitab tajuda maailma, mille poole me õpilasi suuname, ja luua oma tööle uusi tähendusi.

Aastate jooksul on mitmed teadusasutused võtnud õpetajate ja õpilaste koolitamise oma südameasjaks ning loonud programme nende kaasamiseks. Tänu sellele on mitusada Eesti füüsikaõpetajat külastanud CERN-i ning käputäis ka ITER-it, rääkimata arvukatest Eesti oma ülikoolidest ja teadusettevõtetest. 

Tartu ülikooli füüsikainstituudi teadlaste eestvedamisel avanes 2025. aasta oktoobris viiel Eesti füüsikaõpetajal võimalus külastada Rootsis Lundis asuvat MAX IV laborit ja Euroopa Neutronkiirguse Allikat (ESS). Õppekäigu korraldasid ja õpetajaid juhendasid professor Marco Kirm ja kaasprofessor Tanel Käämbre.

Külastuse käigus said õpetajad ülevaate MAX IV labori ülesehitusest, tööpõhimõtetest ja teadustegevusest, millele eelnes põhjalik ohutusinstruktaaž. Kahe päeva jooksul oli võimalik vahetult suhelda laboris igapäevatööd tegevate teadlastega, tajuda nende asutuste füüsilist ja sisulist mastaapi ning näha oma silmaga selle keeruka masinavärgi toimimist.

MAX IV labori peamine eesmärk on toota teadlastele eksperimentide läbiviimiseks sünkrotonkiirgust. Selleks kiirendatakse elektronid pea valguse kiiruseni ning pannakse undulaatorites magnetvälja mõjul külgsuunas võnkuma. Selle tagajärjel emiteerivad elektronid kiirgust, mille lainepikkus võib ulatuda UV-st kalgi röntgenikiirguseni. 

MAX IV laboris on praegu 16 kiirekanalit, mis on pühendatud eksperimentidele näiteks materjaliteaduse, fundamentaalfüüsika või meditsiini valdkonnas. Üks neist kiirekanalitest kannab nime FinEstBeAMS, see on rajatud Eesti ja Soome koostöös ning varustab teadlasi UV-kiirguse ja pehme röntgenikiirgusega. Õpetajad said Eesti teadlaste juhendamisel selle kiirekanali töös ka ise osaleda. Võimalus käed külge panna oli äärmiselt huvitav ning andis hea ettekujutuse mõõtmiste tehnilisest keerukusest ja protsessi täpsusnõuetest.

Seejärel jätkus töö arvutite taga, kus süveneti eksperimendi füüsikalisse tausta ja saadud andmetesse. Üsna kiiresti sai selgeks, et kuigi koolifüüsika annab vajalikud alused MAX IV laboris toimuva mõistmiseks, eeldab sealne igapäevane teadustöö väga sügavaid ja spetsialiseerunud füüsikateadmisi, millega sammu pidamiseks tuli õpetajatel omajagu vaeva näha. Siinkirjutaja pidi tõdema, et kogemus aitas muuhulgas paremini mõista, kuidas õpilased end koolifüüsika keerukamate teemadega maadeldes tunda võivad.

Koolis õpilaste ees seistes on õpetaja taoliste kogemuste toel kui tõlk, kes ehitab teadlaste ja õpilaste vahele silda. Aitab lahti mõtestada selle väga kõrgel tasemel tehtava teadustöö sisu, rolli ja vajalikkust. Koolis on füüsika õpilaste jaoks esmalt siiski vaid üks õppeaine paljude teiste seas, mistõttu on väga oluline näidata, kuidas see suhestub maailmaga väljaspool koolimaja. Ja seda mitte üksnes füüsika harjumuspärase rolli kaudu, milleks on eri loodusnähtuste selgitamine, vaid ka näidates, milline roll võib füüsikal olla õpilase tuleviku kujunemises ja karjääriteel.