- Mis hoiab füüsikaõpetajat koolis ka siis, kui tunniplaan on tihe ja katsumusi jagub? Füüsikaõpetajate lood Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnust ja Kihnust näitavad, et selle jõu taga on korraga nii aine elulähedus kui ka võimalus olla noortele inimene, kellega koos maailma avastada.
Aigar Koppel, Kärdla kool jaHiiumaa gümnaasium
Füüsikaõpetaja sai minust ilmselt sellepärast, et tuttavatel oli füüsikas ja matemaatikas abi vaja ning nende aitamine tundus mulle sobivat. Kooli valida oli lihtne – umbes kümme aastat tagasi ütles minu elukaaslane (praegu abikaasa), et tema läheb Hiiumaale ja mina vaadaku ise, mida teen. Nii ma siis Hiiumaale jõudsin ja Kärdla ühisgümnaasiumis tööd alustasin. Praegu õpetan nii Kärdla koolis kui ka Hiiumaa gümnaasiumis.
Mulle meeldib töötada just füüsikaõpetajana, sest füüsika on elulähedane ja väga loogiline ning noortelt on palju õppida. Füüsika pakub palju mitmesuguseid koostöövõimalusi ja võimaldab õppetööd väga mitmel viisil mitmekesistada. Üldiselt õpetan noori alates kaheksandast klassist, aga kuna kolmanda klassi loodusõpetuses puututakse esimest korda kokku elektriõpetuse ja magnetismiga, on algklassiõpetajad palunud mul neid teemasid ise käsitleda. Vahelduseks on kolmanda klassi õpilased väga toredad, sest neil jagub nii koolirõõmu kui õpimotivatsiooni. Nad küsivad igal võimalikul moel ja püüavad olla hästi usinad ja agarad.
Vanemas kooliastmes (8.–12. klass), kus ma iga päev õpetan, on minu arvates järjest suurem probleem noorte vaimne tervis, mida püüan toetada mitmesuguste sotsiaal-emotsionaalset pädevust toetavate harjutuste ja silmaringi laiendava arutlusega. Vahel provotseerivad õpilased mind tunniteemast kõrvale kalduma ja neil jääb mulje, nagu ei oleks nad tunnis midagi õppinud, aga kui tunni lõpus õpitu kohta küsimusi esitan, tõdevad nad imestusega, et tegelikult ikkagi õppisid küll. Minu ülesanne on lihtsalt järgmiseks korraks õppekava piires tunnitöö ümber kavandada, et õpilased saavutaksid õpitulemused ja areneksid ka üldpädevused.
Triinu Vohu, Kihnu kool
Õpetan Kihnu koolis II ja III kooliastmes kõiki loodusaineid, sealhulgas ka füüsikat. Kihnu kool on 9-klassiline ja tänavu õpib meie koolis 27 õpilast. Olen ka ise põhikoolihariduse siin saanud ja pärast ülikooli lõpetamist oli Kihnu kooli õpetajana tööle asumine minu esimene valik. Mulle on oluline panustada kodusaare haridusse.
Mulle meeldib, et saan minna igal hetkel õue ning teha lastega koos elulisi katseid. Näiteks meisterdada tali, millega mõni ese puu otsa vinnata, või ehitada tuulikuid, mis võimalikult hästi tuult püüavad, et saaks telefoni akut laadida.
Põhikoolis füüsikat õpetada pole kindlasti kerge, aga see toob ka meelerahu, sest avastades koos lastega, kuidas maailm meie ümber toimib, saad jõudu iga päev toimetada. Kui laps avastab, et saab füüsikas õpitud teadmised – olgu selleks lihtmehhanismid või elektri tarbimisega seotud nipid – enda kasuks tööle panna, hoiab see tal ka motivatsiooni kõrgel. Usun, et looduse keskel elulist loodusteadust õpetada on privileeg.
Gretel Maidre, Toila gümnaasium
Mõte saada õpetajaks ei sündinud mul üleöö ega olnud ka kindel plaan. See sai selgema kuju ülikoolis. Just seal kogetud didaktilised kursused ja õppejõud näitasid, et õpetamine võib olla sisuline ja inspireeriv. Kui nägin, kui põnevalt on võimalik keerulisi teemasid edasi anda, tekkis mul soov kunagi ise samasugune õpetaja olla. Keegi, kes suudab äratada huvi ja innustada mõtlema.
Füüsika kui aine on mulle alati pakkunud võimalust maailma sügavalt mõista. Õpetajana töötamine tähendab minu jaoks enamat kui valemite ja seaduste õpetamist. See on noorte mõtlema suunamine ning küsima ja katsetama julgustamine. Füüsika ei anna alati kiireid vastuseid, kuid õpetab kannatlikkust ja loogilist mõtlemist. Neid oskusi läheb vaja kogu elu.
Toila gümnaasium on minu õpetajatee alguspunkt. See oli minu esimene töökoht pärast ülikooli lõpetamist ja on jäänud ainsaks tänaseni. See ei ole juhus, vaid teadlik valik. Toila gümnaasium on kool, kus loeb inimene, mitte ainult tulemus. Väikeses kogukonnakoolis on õpetajal võimalik õpilasi päriselt tundma õppida ning olla neile rohkem kui aineõpetaja. Siin väärtustatakse koostööd ja avatud suhtlemist. Õpetajat usaldatakse ja tema tööd märgatakse. Looduslähedane keskkond ja rahulik õhkkond loovad õppimiseks ja õpetamiseks head eeldused.
Lisaks ainetundidele vean koolis teadusringi, kus õpilased õpivad STEAM-lähenemise kaudu.
Võib-olla ongi jõud, mis füüsikaõpetajat koolis kinni hoiab, teadmine, et õpetaja saab olla kellegi jaoks oluline ka siis, kui see kohe välja ei paista. Et mõni küsimus, katse või vestlus jääb meelde kauemaks kui üks koolipäev. See teadmine annab õpetajatööle sügavama mõtte ja hoiab mind koolis ka siis, kui töö on nõudlik.
Erkki Tempel, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium
Füüsikaõpetajaks enamasti juhuslikult ei saada, see on teadlik valik, mida hoiab koos sisemine veendumus, et su tööl on tähendus. Minu jaoks on see tähendus seotud eelkõige õpilaste ja nende arenguga – hetkega, mil keeruline nähtus hakkab nende silmis kuju võtma ja nad taipavad äkki, et saavad sellest aru.
Olen valinud õpetajaameti, sest füüsika pakub ainulaadset võimalust õpetada mõtlema, küsima ja katsetama. Minu tundides on kesksel kohal praktilised tööd ja katsed – mitte demonstratsioon õpetaja laual, vaid tegevus, kus õpilane ise mõõdab, ehitab, eksib ja järeldab. Just käed-külge-kogemuse kaudu muutuvad füüsika seaduspärasused eluliseks ja mõistetavaks. Ma usun, et füüsikat ei õpita kuulamise, vaid tegemise kaudu.
Töötan Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis, sest siin väärtustatakse sisukat igapäevast õpet ja õpetaja professionaalset vastutust oma aine eest. Koolikeskkond võimaldab keskenduda tavatundides süvenemisele, praktilistele töödele ja arusaamise kujundamisele, mitte pelgalt õppekava „läbimisele“. Selle loomuliku jätkuna saan koolis juhendada ka füüsikaringi, kus huvilised õpilased tegelevad keerukamate ülesannete ja praktiliste töödega ning valmistuvad füüsikaolümpiaadideks. Võimalus toetada nii kõigi õpilaste arengut tavatundides kui ka juhendada motiveeritud noori süvendatult on üks oluline põhjus, miks olen selle kooli kasuks otsustanud.
Mind hoiab koolis veendumus, et iga õpilane on võimeline füüsikast aru saama. Õpetaja roll on luua keskkond, kus pingutamine on mõtestatud ja eksimine lubatud. Kui õpetaja suhtub õpilastesse kui võrdsetesse ja usub nende võimetesse, hakkavad ka õpilased endasse uskuma. See ongi jõud, mis hoiab mind koolis – ja hoiab füüsika elus.
Lisa kommentaar