Unistuste elust kiratsemiseni: doktorantide mitmekesised karjääriteed

Doktorikraad seostub kõrge ühiskondliku positsiooniga ning eneseteostust võimaldava ja tasuva töökohaga. Ent akadeemilise karjääri valinud noorteadlased peavad siiski sageli leppima lühiajaliste töölepingute ja ähmaste karjäärivõimalustega. Mõnes valdkonnas pakub erasektor märksa ahvatlevamaid tingimusi, ent leidub ka doktorantuuri lõpetanuid, kes jäävad pikaks ajaks töötuks. Edu pant tööturul on kohanemisvõimelisus, sotsiaalse võrgustiku olemasolu ning läbimõeldud eriala- ja uurimisteema valik.

Õpetajate Lehele kommenteerisid teemat niihästi pärast doktorantuuri akadeemilise karjääri kasuks otsustanud noorteadlased kui alles sihte seadvad praegused doktorandid.

Vaese jumala teenrid

Rain Soosaar nendib nädalakommentaaris, et ülikoolidesse tungib järjest enam ärisektorile omane mõtteviis ja retoorika. Seetõttu peavad ka doktorandid juba õpingute käigus tõsiselt selle peale mõtlema, kuidas hiljem tööturul läbi lüüa. Näib aga, et teadlaseteed ei valita tänapäevalgi mitte karjääriväljavaateid silmas pidades, vaid ikka soovist maailma mõista ja paremaks muuta.

Esitame rohkem küsimusi ja mõtleme mõtted lõpuni, siis läheb ka hariduselu paremaks

Kui Eneli Kindsiko palus ühel kohtumisel õpetajail lahutada oma tööst rollid, mida nad ei peaks täitma, ei osanud õpetajad esimese hooga millestki loobuda. Kui aga kõik rollid kirja said, leidsid õpetajad, et tegelikult peaks ainult nende õlul olema vähesed asjad, põhiliselt suhtlemisega seotud. „Mulle meeldis see märkamise hetk, mil õpetajad said aru, et ei pea kõike ise tegema,“ lausub Kindsiko.

SAIS3 pidurdamine pani koolid kiirkorras varuplaani otsima

Sisseastumise infosüsteemi SAIS3 kasutuselevõtu edasilükkamine tähendab koolidele ja omavalitsustele vajadust vastuvõtt kiiresti ümber korraldada ajal, mil teha on niigi palju: tuleb kohandada vastuvõtt varasemate kanalitega ja uuendada infot. Osa sügisest saadik tehtud ettevalmistustööst on olnud asjatu.

Koolijuhid kirjeldavad, et segaduses on ka noored ja pered. Suurimaks riskiks peetakse andmete killustumist ja tervikpildi puudumist.

Äratage tiigri taltsutaja!

Tarmo Loodus: „SAIS3 ebaõnnestumine ehk uue üleriigilise sisseastumissüsteemi valmimata jäämine pole tehniline tõrge, vaid hariduskorralduslik katastroof, millel on tagajärjed põhikoolilõpetajatele, koolidele ja kogu üleminekuprotsessile põhikoolist järgmisele haridustasemele.“

Kust leida raha, et lapsed jõuaksid ka edaspidi teatrisse ja muuseumisse?

Haridusministeerium viitab oma värsketes juhistes, et õppekäikudeks edaspidi lapsevanematelt raha koguda ei tohi. Paljudele lastele on kooli organiseeritav üritus aga ainus võimalus näha suurt lava ja kostümeeritud näitlejaid. Seni kultuuriranitsa projekti vedanud kultuuriministeerium püüab tekkivat eelarveauku lappida. Mil moel, selgitab kultuuriminister Heidy Purga.

Maris Paas arvustab Rakvere teatri lavastust „Väikevend ja Karlsson katuselt“.

Agu Ojasoo in memoriam

Matemaatika erilehes avame nii aktuaalseid kui ajatuid teemasid, mis selle õppeainega seotud. Ülikoolid otsivad uusi viise, kuidas matemaatikaõpetajaid juurde saada. Targa tuleviku fondi toetuse pälvinud uued projektid keskenduvad aga õpilastele. Lisaks on erilehes juttu sellest, kuidas igapäevaelus on võimatu matemaatikat mitte kasutada. Välja tuleb ka see, et saja aastaga on mitmed matemaatika õpetamise probleemid samaks jäänud.