Õpetajate Leht 10. märtsil

Kultuur

• Helen Pärk – Kui esimese korruse ja välisukse vahele jääb üheksa trepiastet …

Päevakorral

• Ragnar Kaasik – Kutse taotlemise virvarr
• Sirje Pärismaa – Kas kehtivat kvalifikatsiooni võib tühistada?

Arvamus

• Jaak Urmet – Õpetaja kohustab, õpilane loeb. Mõtteid ja märkmeid
• Maarja Vaino – Miski pole tähtsam kui eesti keele tunnid
• Ragnar Kaasik – 2035
• Kaja Sarapuu – Pilguheit 21. sajanditeise kümnendi emakeele- ja kirjandusõpetusse
• Aarne Ruben – Kui viisakad on õpilased kirjandustunnis?

Elu ja inimesed

• Helen Eelrand – Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Anu Lamp: „Kui olukord muutub kriitiliseks, ilmub kusagilt uus Jakob Hurt!“
• Kristi Helme – Aasta kirjandusõpetaja: „Õpilased tahavad lugeda midagi sellist, mis neid päriselt kõnetab“

Haridusjuhtimine

• Sirje Pärismaa – KAHEKÕNE ⟩ Olud me ümber on erinevad, aga sihid silme ees on samad

Üldharidus

• Toomas Raag – Kas Põhja-Tallinna koolivõrku tõmmatakse koomale liiga vara?
• Toomas Raag – Tiit Tammaru: haridus kui sotsiaalne lift ei vii Eestis kõiki lapsi võrdselt üles
• Maris Juhkam, Piret Soodla – Teaduspõhisus lugemisoskuse arendamisel – kuhu ja kuidas peaksime edasi liikuma?

Eesti keel

• Kes on keskmine eesti keele ja kirjanduse õpetaja?
• Birgy Lorenz – „Antud kontekstis võib väita“ ehk TI särtsu mõju eesti keelele
• Merilin Aruvee, Joosep Susi – Emakeeleõpetus peab suunama sügava tekstitunnetuse poole
• Kristi Helme – Vikerraadio e-etteütlus toimub päev enne emakeelepäeva
• Kristi Helme – Kirjandusõpetajad: suur rõõm on, kui esmapilgul „vana ja igav“ raamat täitsa loetavaks tunnistatakse
• Heleriin Elmend – Kui sõnad ei kanna, siis kannavad lood
• RaRa – Uudishimust lugemisrõõmuni